Sel laupäeval oli siis meie kauaoodatud sünnipäevapidu. Õige päev oli küll juba 2 nädalat tagasi, aga juuni alguses peopaika broneerides pakuti esimest vaba aega 1. oktoobriks. Selle-eest sattus meile tore kuupäev: 01.10.11.
Eks kuhugi mujale oleks ka rutem aja leidnud, aga ma ei tahtnud tähistada lapse jaoks nii olulist päeva kuskil mängusaalis, kus korraga toimub vähemalt 3, aga võib olla ka 7 või rohkemgi sünnipäevapidu. Tekib seal selline konveieril keerlemise tunne, kus ühe lapse pidulistest pole viimane jõudnud veel koogilauast lahkuda, kui juba järgmise seltskonna jaoks papptopse ja -taldrikuid sättima hakatakse. Kisa ja lärm ei ole ka just väheoluline tegur, rääkimata hapnikudefitsiidist sissehingatavas õhus.
Peokohta otsima hakates selgus aga, et ega Brüsselis peale nende rutiinsete mängukeskuste ja bowlingusaalide väga muid võimalusi ei olegi. Kodus peo korraldamiseks pole meil aga piisavalt suurt elamist, sest üldiselt kutsutakse siin vähemalt 12-15 külalist, paljud lausa terve klassi. Ning noh, ega mul poleks vist koduse peo jaoks olnud ka piisavalt häid ideid, head tahet ja pealehakkamist.;)
Nii tuligi otsingutes pilk Brüsselist väljaspoole suunata. Belgia on teatavasti kakskeelne maa, kus flaamid ja valloonid paraku omavahel sugugi läbi ei saa. Üldiselt tundub, et riiakam on just flaamide pool, kes oma prantsuskeelsetele kaasmaalastele igal sammul ära teha üritavad. Nii ei olnud mõeldav peo korraldamine Brüsselist põhjapoole jäävatel flaamlaste aladel. Ehkki seal on palju vahvaid kohti, kasvõi Mechelen ja sealne Technopolis, oleks seal kõne alla tulnud ainult flaamikeelne sünnipäev. Ka inglise keel poleks abiks.
Hakkasin siis vaatama mõnda toredat võimalust lõunapoolses prantsuskeelses Brabandis. Tänu Internetile õnnestuski leida seal üks armas koht – Rixensaertis asuv endine dominikaanlaste klooster, mille ühes tiivas tegutseb eelmisest sügisest alates lastele suunatud muuseum, avastuskeskus ja mängumaa TILT.
Laupäeviti saab seal pidada sünnipäevi. Reserveeritakse ainult üks pidu korraga, esimene kell 10-13 ja teine 14-17. Belgia tingimustes on selline privaatsus tõeline luksus – sünnipäevalaps saab olla selle päeva staar, mitte ei kao teiste omasuguste vahele.
Tagantjärele võib öelda, et pidu õnnestus suurepäraselt. Suuresti aitas kaasa see, et juba mitu nädalat on siin ilmad olnud tõeliselt kaunid. Sel aastal Belgias ärajäänud suvi on lõpuks ikkagi kohale jõudnud.:) Eilegi oli ideaalselt päikeseline päev, mis sobis suurepäraselt väljasõiduks maale, mägedesse ja rohelusse.
Kohale jõudis mööda sellist romantilist treppi.
Kui ma algul kartsin Brüsselist väljaspoole kohta broneerides, et ehk ei viitsita nii kaugele sõitma hakata, siis tegelikult tulid kohale kõik kutsutud külalised.:)
Peo õnnestumise eest olen väga tänulik peojuht Laure’ile, kes oli ülimalt sümpaatne, soe ja võluv inimene. Tõeline leid! Kohe esimesest sekundist olid tal selged kõigi 11 lapse nimed. Kuidas ta seda tegi?? Pidu läks käima hoogsalt ja rõõmsas meeleolus ning seda hoogu ja rõõmu jätkus lõpuni.
TILTi majas on iga ruum pühendatud ühele kontinendile. Lastele pakutakse tegevust, mis on just selle paigaga seotud ning tutvustab selle maanurga eripära. Muidugi sõltub pakutav programm sellest, kas tegemist on 2- või 12-aastaste lastega.
Iga pidu algab seal sellega, et lapsed lähevad Ameerika mandrile ehk siis kööki ja teevad koos koogi, mida peo lõpus süüa. Nende kodulehel olevas videos on näha kokamütside ja põlledega lapsi mune kloppimas ja tainast sõtkumas. Careli sünnipäeval oli menüüs aga küpsisetort. Ehk väljas valitseva palavuse tõttu.
Seega siis Carel ja tema 10 külalist, enamuses poisid, immutasid küpsiseid, sulatasid šokolaadi ning määrisid selle kihtide vahele. Tulemus oli igatahes üsna erinev tavalistest Eesti küpsisetortidest. 🙂
Seejärel läks lahti lõbus mäng, kus tuli täita missioone üle terve maja ja viie kontinendi. Jaguneti 2 võistkonda, ühes peamiselt eestlased, teises prantslased.
Siinkohal mõned näited, milliseid ülesandeid neil kiiruse peale lahendada tuli:
Mehhiko ruumis tuli üle lugeda kõik ruumis olevad pealuud ja voolida ka ise valmispandud savist üks pealuu. Selle pealuu sai pärast igaüks endale mälestuseks kaasa.
Jaapani toas tuli õppida jaapanikeelseid märke ja neid pintsliga paberile maalida.
Okeaanias tuli püüda õngega paberist kalu ja kokku lugeda taevatähed.
Euroopas leida üles peidetud kiri neljas keeles.
Euroopa tuba
Aafrikas üle lugeda tiigrijäljed…
Seejärel tuli teatrivoor – lapsed said endale garderoobist valida meelepärased kostüümid ning soovi korral teha ka grimmi. Kolmestes rühmades mõtlesid nad välja naljakaid sketse teistele esitamiseks. Tegelaskujude hulgas oli näiteks Hiina daam, Harry Potter, kloun, rändkaubitseja…
Kõige lõpus siis kingituste avamine..
… ja koogisöömine. Selleks ajaks oli need koogid külmkapis paar tundi taheneda jõudnud. Välimus jäi neil ehk pisut tagasihoidlikuks, aga maitses igal juhul hästi.
Imeliselt sooja ilma tõttu sai kooki süüa väljas.
Kuidagi väga mõnus ja rahulik atmosfäär oli sellel paigal. Ikkagi ju endine klooster ka. Laure oli tõeline pärl. Ehkki lapsed olid üsna erinevad, oskas ta igaühele just täpselt õigesti läheneda.
Pidu sai läbi, aga ilus mälestus jäi.
multicolores 