Oligi käes viimane päev ja leidsin ennast mõttelt, et Viinist on kahju lahkuda. Tavaliselt on mul reisi lõppedes pigem hea meel koju tagasi jõuda, aga Viinis oleks tahtnud veel mõned päevad olla.
Hommikul oli ilus ilm ja tegime mõned jalutustiirud linna peal. Kohe meie kodu lähedal asuvad Viini kaks kõige kuulsamat juugendmaja – Majoolika maja ja Wagneri maja, mõlema arhitektiks Otto Wagner. Noh, olid ilusad küll, aga kui elad sellises juugendimetropolis nagu Brüssel, siis on juugendiga muidugi raske üllatada.
Nende majade kõrval sumiseb pikk ja kirev Naschmarkt, nn “näksiturg”, kust võib leida palju põnevat. Ostsime kaasa imeliselt lõhnavat teed.
Seejärel möödusime juugendkunstimuuseumist, mida kutsutakse “kuldseks kapsaks”:
veel mingist huvitavast majast:
Karli kirikust:
ja Karli platsist:
Linnapargis tegime kohustusliku fotosessiooni Straussi kuldse kuju ees. Enne meid jäädvustas ennast seal üks suur rühm Hiina turiste, kes ootasid kõik ilusti kahekaupa järjekorras ja giid siis muudkui pildistas. Igaüks hoidis poseerides käes mingit lippu, küllap vist turismifirma logoga.
Lisaks Straussile on Viinis monumendid muidugi ka teistele heliloojatele, näiteks Mozartile:
ja Schubertile:
Edasi oli meie sihtkohaks Hundertwasseri maja. See 1985. aastal ehitatud meistriteos toob kohe pähe võrdluse Barcelona ja Antonio Gaudiga. Samasugune kirev, voolav ja looduslähedane mängulisus. Majas asub 52 korterit, nii et igatepidi toimiv ja funktsionaalne hoone. 🙂
Ka Hundertwasserhausi kõrval olev maja on väga huvitava arhitektuuriga, ehkki hoopis teises stiilis:
Tagasiteel tekitas C.-s palju elevust selline mustkunstipood:
Viimane kultuuriobjekt, mida külastasime, oli loodusmuuseum. Selleks hetkeks olime juba üsna väsinud, aga õnneks on see muuseum kuidagi väga lihtsalt ja loogiliselt läbikäidav. Kusjuures hoone ise on veel palju huvitavam kui eksponaadid, tõeliselt suursugune:
Äärmiselt kaunis fuajeepõrand:
Majesteetlik kohvikulagi:
Viini loodusmuuseumi kõige kuulsam eksponaat on 40 000 aasta vanune Villendorfi Veenus, mida teab ilmselt iga inimene mõnest (kunsti)ajalooõpikust:
Aga saab näha ka sellist ligi 60 kilost kullakamakat Austraaliast:
Tervet rodu taevast sadanud meteoriite:
Sauruseid ja mammuteid:
…ja väga palju muud. Kiviajainimeste osakonnas võib lasta end pildistada ja töödelda siis mõneks koopainimeseks. Ise saab valida, milline liik olla tahad – C. valis välja neandertaallase, kusjuures minu meelest näeb ta isegi sellena täitsa intelligentne välja 🙂 :
Pärast seda muuseumit olime omadega küll juba täitsa kutud, aga kuna tegu oli ikkagi viimase õhtuga, läksime pärast ikkagi veel kohvikusse, sinnasamasse Ritterisse, kus meie koogiseiklused algasid. Ring sai täis – tellimisele läks Esterhazy kõrval jälle moonitort, sest muud nende valikus nii hilja õhtul ei olnudki.
multicolores 