Lihavõtete ajal tegime tiiru kodumaal, küll õige põgusa, aga abiks seegi, kui eelmisest korrast juba üle 7 kuu möödas. Laps tundis puudust kaljast ja mina raamatupoodidest, nüüd said mõlema soovid rahuldatud.
Tallinnas peatusime väga toredas hostelis keset vanalinna Munga tänaval, kus kahene tuba maksab 30 eurot. Selle raha eest on seal atmosfääri ja mugavusi rohkem kui küll. Asukoht ei saanuks enam parem olla – sööma, kinno või śoppama, igale poole vaid mõni minut jalutada. Meil vedas ka sellega, et saime enda käsutusse 4-inimese toa, mis oli tõeliselt suur ja avar saal, maalitud laetaladega. Saime uhkelt laiutada.
Söögikohtade tase läheb Eestis aasta-aastalt kõrgemaks, selgi korral oli ridamisi ainult positiivseid elamusi. Esimesel õhtul külastasime Chakrat Bremeni käigus, sest india köök on üks minu suuri lemmikuid. Armas koht ja armas teenindus, aga edaspidi jätaks menüüst siiski need kolme piprakaunaga toidud valimata, mida C. seekord liigses uljuses tegi. Tulekahju suus oli päris korralik.
Teisel päeval proovisime uut kaasaegset eesti kööki restoranis Farm, mille veidravõitu aknast pole võimalik peatumata mööda minna. Kaameratega turistid on selle ees pidevalt järjekorras. Välisel vaatlusel oleks justkui loodusmuuseum, aga seestpoolt igati aus restoran.
Pidulaua taga möllavad metssiga ja hunt:
Jänkuonu vaatab tasa ja targu eemal:
Alustuseks tellisime eelroogade valiku, millest kõik maitses imehea:
Põhiroaks olid minul sellised ülimalt hõrgud hirvelihakotletid mustsõstrakastmes:
ning magustoiduks beseesegadik:
Suurimaks elamuseks oli aga hoopis nende astelpajulimonaad – sellist sügavoranźi vitamiinipommi manustaks iga päev klaasikese või kolm-neli-viis.
Ka sisekujundus on seal hästi detailirohke – näiteks sattusin ma istuma sellise śokolaaditordi kõrvale. Võttis ikka aega, enne kui ma aru sain, et tegemist on mulaažiga:
Lisaks gurmeeseiklustele käisime 3 korda kinos – 1944, Muumid ja Lammas Shaun. Esimene oli võimas ja läbiraputav, teine omamoodi ja armas, kolmas hoogne ja ülinaljakas. Suurepäraselt veedetud aeg.
Muuseumitest jäi seekord sõelale NUKU, kus toimus südamlik taaskohtumine Shreki lohega:
Lisaks Tallinnale jõudsime põigata ka Pärnusse ja Haapsallu. Esimeses neist külastasime Edelweiss’i, mis minu jaoks oli esmakordne kogemus. No mis ma oskan öelda – toidud olid väga ok, aga nende pooleteisetunnine ootamine liig mis liig.
Haapsalus oli aga raskusi üldse mõnda avatud söögikohta leida, sest ilmnes, et praegusel turismihooajavälisel ajal eelistab enamik kohti vanalinnas oma uksed E-K kinni hoida. Õnneks päästis olukorrast vana hea Müüriääre.
Haapsalu-käigul oli tegelikult 2 eesmärki – lõõgastumine Thalasso Spas (mmm – merevaatega soojendusega lamamistoolid ja hommikused pannkoogid) ja kinnisvaratrip (palju põnevaid ja huvitavaid maju…).
Ostetud sai ka seda ja teist. Näiteks need imelised klaasist koolibrid ühest Tallinna vanalinna poest. Ma ju võiksin oma kodu ainult klaasesemetega täitagi. Murano saar on minu maapealne paradiis. Aga selliseid imelisi koolibrisid ei näinud ma isegi Veneetsias. Kusjuures pärit on need, üllatus, üllatus – Venemaalt. Nüüd elavad nad mu kodus hiina kase okstes.
multicolores 