Autovaba päev

Sel pühapäeval oli Brüsselis iga-aastane autovaba päev, mil autoga võib sõita vaid eriloa alusel ning tühjad sõiduteed jäävad ratturite ja rullitajate käsutusse. Vähemalt meie kandis kontrollis politsei ka päris usinalt, et ükski loata auto läbi ei lipsaks. Ühistransport on sel päeval tasuta, muuhulgas saab sõita ka vanade trammidega trammimuuseumist.

Üldiselt ei ole rattateede olukord siin eriti kiita, neid on vähe ning needki vähesed üsna muhklikud ja katkendlikud. Seetõttu on eriline rõõm kordki aastas sõita mööda ilusaid siledaid sõiduteid, ilma et seejuures peaks oma eluga riskima.

Nagu eelmiselgi aastal, toimus sel päeval Juubelipargis suur sporditeemaline perepäev. See Triumfikaare taga algav park on hiiglaslik,Vikipeedia andmetel 30 hektarit, ning kogu see ala oli ära jagatud erinevate spordialade vahel, kus igaühel oli võimalus oma kätt ja jalga proovida. Väheke oli see nagu promoüritus ka – eks iga ala tahab ju noorte hulgas populaarsust koguda. Alasid oli seal tõesti seinast seina – pallimängudest Idamaade võitluskunstideni, kriketist mägironimiseni ja ratsutamisest golfini.

Paljud alad olid välja pannud ka auhindu – näiteks sai igaüks, kes teatava jooksuringi läbis, kingiks vihmavarju. Mingil hetkel me C.-ga märkasime, et kahtlaselt palju on inimesi, kes jalutavad ringi, keskmiselt nii 3-12 ühesugust vihmavarju käevangus…

Kõikidest aladest meeldisid C.-le kõige rohkem kriket ja golf. Kusjuures golfitreenerilt sai ta oma löökide eest kõvasti kiita. Ega ju treener ei teadnud, et C. on Kuressaares terve aasta golfitrennis käinud.:)

Palju oli ka batuute lihtsalt lustimiseks. C. suureks lemmikuks sai selline, kus mängijad pidid seisma batuudi peal väikestel alustel ning lööma üksteist hiiglasliku punase palliga. Eesmärgiks siis sundida üksteist alustelt alla astuma.

Kõige põnevamad alad, mida proovida sai, olid ilmselt laskumine Triumfikaare katuselt

ning sukeldumine.Invasport oli esindatud keerulise takistusrajaga ratastoolidele. Ratastoolis istudes tuli ennast läbi veeretada erinevatest kaldteedest, raske reljeefiga pindadelt, kinnistest ustest ning üritada ka pall korvi visata.

Lastel oli selle raja läbimisel üksjagu pusimist, paljusid tuli raskemates kohtades aidata, sest muidu oleksidki nad sinna ukerdama jäänud. Pärast sellist kogemust oskavad need lapsed ehk paremini ka kaasinimesi märgata ning neid vajadusel abistada.

Rubriigid: Elu Brüsselis. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s