Uut aastat sõitsime seekord tervitama Viini. Viimased 5 aastat, kui oleme elanud Brüsselis, on meil aastavahetus möödunud iga kord erinevas kohas – 2010/11 Hispaanias Andaluusias, 2011/12 Pariisis & Brüsselis, 2012/13 Portugalis Portos ja 2013/14 Nice’is. Kõik need on olnud toredad reisid ja vahvad paigad aastalõpu veetmiseks, aga Viini vastu ei saa siiski ükski. Suursuguse atmosfääri, ilusa muusika ja maitsvate kookidega Viin lihtsalt on ideaalne koht vana aasta pidulikuks ärasaatmiseks. Ma ei imestaks üldse, kui me võtame seal vastu veel nii mõnegi uue aasta. 🙂
Kusjuures tegelikult kahtlesin pikalt, kas mul seekord, pärast intensiivset kondiitrikoolitust Pariisis üldse ongi jaksu kohe jälle kuhugi sõitma hakata, sest tegelikult on ju ka kodus väga tore olla. Aga kui ma oktoobrikuus Brussels Airlines’i kodulehel nägin, kui soodsalt oli võimalik Viini lennata, siis ostsin piletid ikka ära. Brüsseli asukoht on lihtsalt super – otselennud 76 sihtkohta mõistliku hinnaga. Näiteks Viini saab Brüsselist lennata 3 korda päevas paarsada inimest mahutava Airbusiga.
Elukohaga vedas meil ka üliväga. Algul hotelle vaadates oli hinnaklass muidugi ehmatav – esiteks olid juba oktoobri alguses enamik kesklinna hotelle aastavahetuseks välja müüdud ning teiseks oleks tulnud 5 öö eest välja käia minimaalselt 1000 eurot. Kohe sai selgeks, et Viin on aastavahetuse veetmiseks väga populaarne paik. 😀
Seega panin booking.com lehekülje kiiresti kinni ja hakkasin otsima korterit airbnb saidilt. Olen sealt üürinud kahel korral korteri Pariisi ja ühel korral Nice’i ning kõik need on olnud väga meeldivad kogemused. Ei pidanud pettuma selgi korral – kolmandiku hotellihinna eest leidsime kesklinnas suurepärase korteri.:)
Korter asus väga muljetavaldavalt elegantses majas, mis oma kahetiivalise põhiplaaniga meenutas väikest lossi:
Maja kõrval oli Mariahilfi kirik:
ja selle ees Mariahilfstrasse, mis on Viini kõige šikim kaubatänav.
Nii et paremat asukohta olnuks võimatu soovida – kõik kohad olid jalutuskäigu kaugusel.
Kui me 29. jaanuari õhtul kohale jõudsime, tervitas Viin meid miinuskraadide ja lumesajuga. Külm püsis vana-aasta õhtuni, langedes miinus kümneni. Siis aga läks üleöö soojaks – uue aasta hommikuks oli lumi praktiliselt sulanud.
Oma väljapeetusega avaldas Viin muljet kohe esimestest hetkedest. Juba lennujaama ekspressis nägin kübaraga naist. 🙂 Ma isegi ei mäleta, millal viimati kohtasin kedagi väljaspool karnevalihooaega sellise laiaäärelise elegantse kübaraga.. Näiteks Pariisis ei näinud ma 5 nädala jooksul kedagi kübarat kandmas. Aga Viinis – palun väga! Aeg oleks seal justkui kuhugi 20. sajandi algusaastatesse seisma jäänud – inimesed riietuvad väljapeetult (valdavalt villased mantlid, turistid on jopede järgi kergelt tuvastatavad), käituvad viisakalt (ei mingit tõuklemast ega karjumist – eriti Brüsselist tulijale meeldiv üllatus) ega riku reegleid (kõik ootavad kannatlikult rohelist foorituld, ehkki ühtegi autot paistmas ei ole). Kujutan ette, et belle époque’i aegne Pariis võis olla sarnase õhustikuga. No ja muidugi kohvikud – palju ja rikkaliku koogivalikuga! Kusjuures üks ootamatu ajaloohõnguline nüanns on ka see, et kohvikutes on suured suitsetajate saalid, mis tihedalt külastajaid täis.
Varakult olime omale selle reisi eesmärgiks seadnud, et proovime kahe peale ära kõik kuulsad koogid alates Sacherist ja õunastruudlist. Kaasavõetud Viini teejuht sisaldas sobivasti ka parimate kookide Top10, nii et sealt sai vajadusel näpuga järge ajada 🙂 Viini koogid on suured ja külluslikud. Kui prantsuse kondiitrimaailmas on iga kook üldjuhul lõpetatud meistriteos ja tervik, siis Viinis müüakse kooke lõikhaaval. Juba esimesel õhtul ostsime kodulähedasest Ritteri kohvikust kaks tükki degusteerimiseks – Mozarti ja Mohntarte. Moonitort oli põnevalt musta värvi – tundus, et see koosneski vaid mooniseemnetest. 🙂
multicolores 