Teisel päeval, mis ühtlasi oli 2014. aasta viimane, jalutasime Schönbrunni. See asub kesklinnast kaugemal, aga siiski täiesti kõnnitavas kauguses. Ilm oli sellel hommikul tõeliselt talvine, nii et varbad hakkasid saabastes õige varsti natuke külmetama.
Järjekord kassade taga oli pikk ning lisaks olid piletid kellaajalised, mis tähendas, et pärast nende ostmist oleks tulnud veel paar tundi oodata. Seega ei hakanud me sisse minema, vaid tegime tiiru lossipargis:
Uudistasime ka jõuluturgu lossi ees. Peamiseks kaubaartikliks olid seal jõulukaunistused.
Ka söögivalik oli üsna suur ning C. soovil proovisime ära ühe Austria spetsialiteedi – Kaiserschmarrni, mis kujutab endast tükkideks lõigatud paksu pannkoogilaadset küpsetist, mis on kastmega üle valatud. Enamasti ploomikeedisega, aga meie valisime vaniljekastme:
Ühes lossi kõrvalhoones asub kohvik Residenz, kus saab igal täistunnil vaadata struudlishow’d:
Pooletunnine show toimub sellises armas võlvlaega ruumis:
Teatavasti peab struudlitainas olema nii õhuke, et läbi selle näeks lugeda ajalehte. Meie showmees demonstreeris meile, et nii see tõepoolest oli – struudliretsept oli läbi taina ilusti näha.
Kusjuures tainast ei rullinud ta mitte laual, vaid viskas hoopis keerutades õhku ja venitas küünarnukkidega. Show tulemus läheb sealsamas degusteerimiseks:
Õhtul käisime veel teiselgi jõuluturul, mis oli Viini raekoja ees.
Seal oli kõige minevamaks kaubaks kuum punš (lastele ka alkoholivaba) ja hõõgvein. Jooki serveeriti kelmikas kärbseseenetassist, mille eest tuli jätta 3 eurot panti ja mille võis siis soovi korral omale mälestuseks jätta.
Lahe oli vaadata kõiki neid sadu inimese seenetassid käes. 🙂
Kuna õhtupoole läks ilm veelgi külmemaks, läksime vahepeal koju soojenema, et siis enne keskööd minna uuesti kesklinna ilutulestikku vaatama.
Vana-aasta õhtusöögiks oli meil muu hulgas Sacheri tort:
Valasime ka jõuluturult ostetud õnnetina. Tina müüdi seal erinevate kujukeste kujul (pissipott, äratuskell, põrsas jt), mis tuli siis kaasapandud kulbi sees üles sulatada ja vette valada. Kusjuures minu ja C. valatud õnn nägi üsna ühesugune välja. Siin sulatab C. oma äratuskella:
Uue aasta ilutulestikku lastakse Viinis peamiselt kahes kohas – Raekoja ja vaateratta juures. Esimene paistis hästi ära ka Hofburgi palee eest, kuhu oli meie kodust kümmekond minutit jalutada. Valgustatud palee:
Ma loodan, et nii ülevas meeleolus saabunud uus aasta saab olema kõigi jaoks suurepärane. 🙂