Kuhikkoogid – Trésor ja Dôme

20141204_110930

Kaks viimast kooki on meil koolis olnud õige põneva kujuga, kus mousse ja kreem on tulnud biskviidile kokku kuhjata ja kujundada nendest väike kuppel. Mis seal imestada, eks pidanud ju kuulus 18.-19. sajandi kondiiter Carême kondiitrikunsti peamiseks arhitektuuriliigiks. 😉 Täpsemalt kõlas tema lause nii: “Les beaux arts sont au nombre de cinq, à savoir: la peinture, la sculpture, la poésie, la musique et l’architecture, laquelle a pour branche principale la pâtisserie.” (Kauneid kunste on kokku viis: maalikunst, skulptuur, luulekunst, muusika ja arhitektuur; neist viimase peamine haru on kondiitrikunst).

Meie suurim arhitektuuriprojekt seisab ees järgmisel nädalal, kui veedame koolis 12 tundi järjest Croquenbouche’i meisterdades. Aga juba need kaks viimast kooki on pisut vertikaalsuunda pürginud.

DSC_0248

Eilne kook kandis väga ilusat nime – Trésor Vanille-Fraises des Bois ehk siis Vanilje ja metsmaasika aare. Seda kooki valmistada oli puhas rõõm. Tegime põhjaks mandlibiskviidi, sinna peale kujundasime metsmaasikavahust kuhja, mille sisse peitsime peotäie metsmaasikaid, ning selle omakorda katsime Chiboust-kreemiga. Seda kreemi, mis on ka üks suuri prantsuse klassikuid, tegin elus esmakordselt – keedukreem tuleb seal kokku segada vahustatud munavalgetega (mis võivad olla kuuma suhkrusiirupiga stabiliseeritud).

Meie aarete rivi kukkus välja väga rõõmus ja suvine:

DSC_0253

Minu oma:

DSC_0249

Teine kook kandis nime Dôme aux Marrons ehk siis Kastanikuppel. Selle koogi põhiline koostisosa on kastan igas asendis – pastana, kreemina ja glasuurituna. Loomulikult meenutab ka koogi kuju okkalist kastanimuna. Chef T. tegi demol valmis sellise seeria:

DSC_0260

Lisaks koogile valmistas Chef ka kastanikreemi laevukesi Barquettes aux Marron:

DSC_0257

Kõige ägedam selle koogi juures on viimane etapp, kus kreemitupsud pihustatakse üle šokolaadivihmaga. Asjandus, millega seda tehakse, kannab prantsuse keeles nime “pistolet chocolat” (šokolaadipüss). See on päris tõsine relv. 😀 Enne, kui chef sellega tööle hakkas, kattis ta kogu laua kilega ning ehitas sinna peale kiletatud ahjurestidest varjualuse, et publikut šokolaadivihma eest kaitsta. Varasemates praktikates olevat siiski olnud juhtumeid, kus keegi on enda, kaasõpilase või pahaaimamatu nõudepesija šokolaadivihmaga üle valanud. Üks olevat näiteks riista valepidi kätte võtnud ning siis paraja laari šokolaadi endale peale pihustanud.

Meie praktikatunnis ehitas Chef Ca kahe pliidi vahele toreda kilevigvami, kus me siis ükshaaval oma kooke pritsimas käisime. Siin pildil on Iisraeli tüdruk Naama parasjagu objektile lähenemas:

DSC_0264

Ning siin on protsess juba täies hoos:

DSC_0267

Minu kastanimuna kukkus välja selline:

DSC_0269

Täna pärastlõunal oli veel üks oluline hetk – käisime kõik ükshaaval Chefiga vestlemas, et saada teada oma senised tulemused ja keskmine hinne võrrelduna grupi keskmisega. Meie rühmal oli see märkimisväärselt kõrge – 3,64. Hindamine toimub koolis 5-palli süsteemis, aga nagu ikka Prantsuse koolides, siis maksimumhinne pannakse vaid äärmiselt erakordsel juhul. Hinnet 4 peetakse väga heaks ja 3 normaalseks. Nii et selle valguses on meie grupp olnud hästi tubli. Minu enda hinded olidki täpselt meie grupi keskmised. 🙂

 

Rubriigid: Kokakool Pariisis. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s