Inspiratsioon

Täna oli väike vaheldus meie igapäevases demode ja praktikate rutiinis – käisime keskastme cuisine & pâtisserie kursusega pidulikul lõunasöögil restoranis “Le Petit Bordelais”. Ürituse nimi oli “pedagoogiline lõuna” ja see oli kõigile kohustuslik ehk siis, kes kohale ei läinud, sai kirja puudumise. Selline ühine lõunasöök kooliprogrammis on LCBs kena tava, meenutan, et algastme kursusel korraldati meile paadikruiis Seine’i jõel.

Koolis on tempo tavaliselt ju nii kiire, et meil polegi õieti mahti oma kursusekaaslastega lähemalt tutvuda. Isegi nimede meeldejätmine võtab omajagu aega, eriti kui enamjaolt on need üsna eksootilised:

6

Nüüdseks on mul õnnestunud kõik nimed ja näod omavahel kokku viia ning üldiselt võib öelda, et meil on väga sümpaatne kursus. Kõik on hästi korralikud ja motiveeritud inimesed, samas sõbralikud ja rõõmsameelsed. Minu jaoks on huvitav see, et ehkki kokku on tuldud maailma neljast kaugeimast nurgast, oleme kõik omavahel tegelikult väga sarnased. Võib-olla on see suur armastus kondiitrikunsti vastu, mis meid kõiki ühendab ja lähendab. 🙂

Aga tulen nüüd meie tänase restoranilõuna juurde tagasi. Hea prantsuse kombe kohaselt kestis see 4 tundi ehk siis kella kaheteistkümnest neljani. Kusjuures esimene käik serveeriti siis, kui olime juba tund aega, tervitusklaas käes, istunud ja juttu ajanud. Kokku oli 4 käiku – pardimaks, kammkarbid, põldpüü ja śokolaadikreem. Kõige pilkupüüdvam neist oli pardimaks:

DSC_0243

kõige maitsvamad aga kammkarbid. Põldpüü polnud ei ühte ega teist. Magustoit oli aga paras pettumus, sest me kõik leidsime, et oskaksime ise juba palju paremini. 🙂 Oli küll päris kenasti serveeritud, aga nii śokolaadikera kui selle sisuks olev kohvikreem jätsid nii maitselt kui tekstuurilt soovida:

DSC_0246

Tore oli see, et restorani chef tuli kõigiga ka isiklikult vestlema ning tegime koos ka pilti:

DSC_0244

Minust paremal istub Seoulist pärit Minjoo ja vasakul Ghazala abikaasa, Abu Dhabis töötav pankur. Edasi tulevad venelanna Olga ja Chef Olivier. Olivier’ vastas on Maria Serbiast, edasi Ghazala Pakistanist, Nivine Kuveidist ja Jeanette Kuala Lumpurist.

Nivine on hästi armas inimene, tõeline rõõm oli temaga ühte lauda sattuda. Siiani on ta töötanud pangas, kuid sel suvel tuli ta töölt ära ning kavatseb asutada Kuveidis oma kondiitributiigi. Oma mõtetes ja plaanides on ta väga sihikindel ja põhjalik, on tunda, et siiani on ta tegutsenud finantsvaldkonnas. Seetõttu on temalt palju õppida ja häid soovitusi kõrva taha panna. Tundub, et meil temaga on olnud üsna sarnane elu ning unistused ja püüdlused on ka ühes suunas. 🙂

Rubriigid: Kokakool Pariisis. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s