Baba au Rhum ja Petits-Fours Salés

Koolis algas täna juba kolmas nädal, mis tähendab, et pool meie programmist ongi läbi. Intensiivkursus kihutab ikka suure hooga ja kohati on see päris väsitav. Täna näiteks oli meil üks demo ja 2 praktikat, mis tähendas, et läksin hommikul kooli ja jõudsin õhtul poole kümneks koju tagasi. Kui mul peaks õnnestuma keskastme eksam läbida ja kunagi ka Superior tase ette võtta, siis seda eelistaksin teha vist hariliku, mitte intensiivkursusena. Saaks rahulikult 3 kuud Pariisis tillerdada. 🙂

Tänane kook kandis nime Baba au Rhum ehk siis eestipäraselt Rummibaaba. Päritolu on sel maiustusel suisa kuninglik – koogi autoriks peetakse Poola kuningat Stanislas Leszcynskit (kelle tütar abiellus hilisema Prantsuse kuninga Louis XVga). 18. sajandi esimesel poolel asus Poolast eksiili sunnitud Stanislas elama Nancy linna Prantsusmaal. Seal tutvus ta Alsace’i piirkonna spetsialiteedi Kugelhopfiga (puuviljakeeks), mis oli tema arvates liiga kuiv. Seetõttu soovitas ta seda immutada Tokay veiniga. Uus kook oligi sündinud.

Põhimõtteliselt on tegu keeksiga, mida ujutatakse alkoholiga maitsestatud siirupivannis ning mis hiljem veel paari kulbitäie siirupi ja tubli sortsu alkoholiga üle valatakse. Mis puutub koogi nimesse, siis pole täit selgust, kas “baba” (“babka”) on tulnud poola keelest või oli see inspireeritud Ali Baba muinasjuttudest, mida Stanislas lugenud oli. Hiljem täiustas baabat Stanislase tütre (tulevase Prantsusmaa kuninganna) kondiiter ja ühtlasi üks kuulsamaid nimesid Prantsusmaa kondiitrikunsti ajaloos – Nicolas Stohrer. Tema hakkas immutamiseks kasutama rummi ja kaunistas baaba keedukreemiga. Stohreri poolt 1730. aastal asutatud kondiitriäri rue Montorgueil 51 tegutseb muide siiani ja on seega vanim kondiitriäri Pariisis.

Demo oli meil juba laupäeval, kus astus üles Chef C. Ta valmistas terve rivi baabasid ja kougelhopfe, nii väikeseid, suuri kui väga suuri (big mamas). Kusjuures Chef C immutas ka kougelhopfe, ehkki seda meil retseptis ei olnud ette nähtud. Selleks keetis ta potitäie mandlipiima-vanilli-apelsinisiirupit, mis lõhnas ja maitses imeliselt.

Siin on Chef C. oma hõrgutisi meile degusteerimiseks taldrikutele jagamas:

DSC_0229

DSC_0223

DSC_0222

Tänane hommik algas siis baabapraktikaga. Seal suuremaid draamasid ei juhtunud – kõik said oma baabad ilusti vormist kätte, kaussi ujuma ja lõpuks kreemimütsi alla:

DSC_0234

Minu baaba on keskmine:

DSC_0236

 

Järgmine demo oli suisa soolaste ampsude teemal – les petits fours salés. Väikesed soolase täidisega lehttaignasuupisted. Chef T tegi 6 sorti: Chorizoga, kokteilivorstikestega, lihapirukad, juustupulgad, lõherullid ja väiksed pitsad, meie oma praktikas tegime ainult esimest nelja.

DSC_0239

DSC_0240

Sellele demole järgnenud degusteerimisel söödi kõik ahjuplaadid viimse kribalani tühjaks – kõigil olid ju kõhud pikast päevast tühjad ning miski ei tundu sel juhul ahvatlevam kui üks väike ahjusoe lihapirukas.

Õhtusest praktikast jõudsin koju sellise laadungiga:

DSC_0242

 

Rubriigid: Kokakool Pariisis. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s