Spa

Eelmisel nädalal oli selle õppeaasta esimene koolivaheaeg. Tegime sel puhul väikese väljasõidu Lõuna-Belgia Ardennidesse, kus asub Hercule Poirot’ põneva nimega sünnilinn Spa. Ja kui juba Spa, siis muidugi spa!

DSC_0005_4

Nii mulle kui C.-le meenutas Spa natuke Monacot – samasugune väike ja dekadentlik linn mägede rüpes, kesksel kohal kasiino (Spa oma on Euroopa vanim):

DSC_0022_3

ja hulgaliselt luksusautosid (nägime vähemalt ühte Ferrarit, ühte Lamborghinit ja  lugematul hulgal Porschesid), keda meelitab kohale ilmselt Stavelot-Francorchampsi Vormel-1 ringrada.

Nunnusid maju oli mitmeid, isiklik lemmik see roheline juugendpärl:

DSC_0013_3

Spa-hotelle leidub linna nimele vääriliselt terve hulk, lisaks veel uhked termid. Termid majutusteenust ei paku, küll aga võib seal aega veeta suurtes sise- ja välibasseinides, millest viimased olid nii vägeva soojendusega, et isegi õhtul kell 8 oli täitsa ok väljas kuuvalguses ringi ujuda. 🙂 Termides pildistada muidugi ei saanud, nii et see pilt siin on võetud internetist:

termid

Kui oled kogemata ujumisriided koju unustanud, siis neid saab mugavalt soetada sellisest ujuka-automaadist:

DSC_0023_1

Meie spa-hotell asus linnast natuke väljas, sellise maalilise järve kaldal mäe otsas.

DSC_0014_3

Kui sellel pildil hästi vaadata, siis keskel puude latvade kohal on natuke meie hotelli näha:

IMG_0014

Hotelli kodulehel lubati, et aknast avaneb vaade järvele, kuid kuna hotelli ja järve vahelised puud on vahepeal ilmselt kõvasti kasvada jõudnud, siis oli vaade selline:

IMG_0011

Õhtul läksime termidesse ujuma. 20-eurone pilet lubab seal mõnuleda 3 tundi, aga päris nii kaua me olla ei viitsinud. Sellise funikulööriga sõitsime all-linna sööma:

DSC_0026_2

Söögikohtade valik oli üsna piiratud, aga selle eest kallis – pastaportsjoni eest tuli välja käia 15 raha. Kuna varakult läks pimedaks, tegi hotelli jõudmine mind natuke murelikuks – see asus ju ca 2 kilomeetrit linnast väljas mäe otsas. Valgel ajal kindlasti mõnus jalutuskäik. Vaatasin kaardi pealt, et üles mäkke peaks saama ka mööda Jeu de Paume’i nimelist tänavat. Mulle kui mägedekaugele inimesele oli muidugi paras üllatus, kui poole tee peal selgus, et tänav läheb sujuvalt üle metsarajaks, kus loomulikult ei olnud muud valgustust, kui kitsas kuusirp läbi pilvise taeva. Mis tähendas seda, et leidsime end ootamatult metsast kesk musta kottpimedust. Kuna üles oli rühitud omajagu, otsustasime olla vaprad ja kõmpisime C. mobiiltelefoni valguses edasi – see vidin valgustas teed täpselt nii palju, et mitte koperdada mõne kuusejuurika taha. Kui lõpuks valgustatud teele välja jõudsime, olime enda üle uhked ja kergendus suur.

Järgmisel päeval tahtsin üles otsida ka mõne mineraalveeallika, mida kaardi järgi peaks seal piirkonnas olema 6-7 tk. Üks nendest, Peeter Esimese nimeline (Pouhon Pierre le Grand), kohe täitsa linna keskel. Heale asukohale vaatamata oli selle leidmine üksjagu keeruline, sest me ei osanud tulla selle peale, et allika ümber on ehitatud selline maja:

DSC_0018_4

Infovoldikust saime hiljem lugeda, et praegune allikat kaitsev monument on järjekorras  juba viies, aastast 1880.

Sissepääs oli muidugi piletiga, õnneks küll ainult 1 euro. Ja voilà – allikas, hästi mineraali- ja mullirohke veega:

DSC_0011_5

DSC_0012_5

Rotundi lagi allika kohal on väga kaunis:

DSC_0017_3

Spa allikate vesi on tervislik, muu hulgas teadis seda ka Peeter Esimene, kes 1717. aastal Spas oma tervist parandamas käis. Tsaar oli parasjagu lõpetamas oma teist Euroopa reisi ning külastanud juba Preisimaad, Hollandit ja Prantsusmaad. Kuus nädalat teelolekut olid teda muidugi omajagu kurnanud, sest tollaste teede ja sõiduvahenditega polnud reisimine  mingi lapsemäng. Nii soovitaski tema ihuarst Areskin tal Pariisist mitte kohe Hollandisse tagasi sõita, vaid teha selle asemel läbi ravikuur Spa tervisevetel. Areskini kirjelduste kohaselt oli Peeter I selleks ajaks täielikult kaotanud isu, kannatas koolikute käes, oli paistes jalgade ja kahvatu näoga. Tsaar jõudis Spasse läbi raskete teeolude 28. juunil ja lahkus sealt 25. juulil täielikult taastununa. Muu hulgas olevat ta päevas ära joonud kuni 21 klaasitäit Pouhoni allika vett, millele pärast seda antigi tema nimi.

Koju jõudes saatis Peeter Spa linnale tänutäheks mustast marmorist tahvli, kuhu kuldsete tähtedega on sisse raiutud kogu tema tervenemise lugu ja igavene tänu.

DSC_0014_4

Hiljem järgis Peeter Esimese eeskuju veel tervelt 3 Venemaa tsaari ning Spa linna külastasid ka Paul I , Aleksander I ja Nikolai I.

Pean tunnistama, et ma ise ei ole eriline mineraalveehuviline ning varem pole ma poes  Spa veele erilist tähelepanu pööranud. Nüüd alles märkasin, et ehkki pudelitel on alati suurelt Spa nimi, on väiksemas kirjas veel ka teine nimi, mis tähistab konkreetset allikat, kust vesi on võetud (Reine, Baisart, Tonnelet, Geronstère, Henriette jt). Igal allikal on loomulikult oma eripära ja mineraalide tasakaal ning seega ka tõhusus erinevate terviseprobleemide korral.

DSC_0028_1

Allikamaja tagumisel küljel võib aga imetleda sellist omalaadset kunstinäitust:

DSC_0006_4

DSC_0007_5

Rubriigid: Avastame Belgiat. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s