Sünnipäev Disney Stuudiotes

IMG_0005

C. sai vahepeal jälle aasta vanemaks, nüüd siis juba 13. Kuhu see aeg küll lendab, seda mina ei tea. Alles ta ju sündis – 57 cm pikk ja 4,2 kg – nüüd aga juba julgelt kaks meetrit täis, kui mitte tiba rohkemgi. Alles meil ju olid sünnipäevad, kus ihaldatud kingituseks legod ja puldiga auto – nüüd aga juhtis unistuste edetabelit Les Pauli sarja elektrikitarr koos võimendiga.

See oli selline soov, et igaks juhuks ei hakanudki ma seda üllatuskingitusena varem valmis ostma, vaid läksime laupäeval kahekesi poodi ja valisime koos. Vot selline kaunitar on meil siis nüüd:

SAM_2652SAM_2655

13 eluaastat on selline habras iga lapsepõlve ja suurekssaamise piiril, ehk veel päris viimane aeg, kus mängulisest meelelahutusest siiralt saab rõõmu tunda. Seepärast tundus hea mõte sõita sünnipäevaks Disney Stuudiotesse Pariisi. Oleme seal mõned aastad tagasi küll juba käinud, kuid et vahepeal on park täienenud uue, Ratatouille’ multika teemalise atraktsiooniga, mis on siiamaani nii minu kui C. lemmikmultikas, oli aeg uueks külastuseks küps.

IMG_0037

Nii algaski seekordne sünnipäev üsna varajase äratusega, et jõuda kella poole üheksaks Midi jaama Thalyse’i kiirrongile, mis tunni ja 20 minutiga Pariisi kihutas, sealt kärme ümberistumine RERile ning natuke enne 11 olimegi Disney Stuudiote väravas. Kuna park on pühapäeviti lahti kella 9ni õhtul, jäi meile piisavalt aega, et kõik huvipakkuv ära näha, hoolimata kohati pikavõitu sabadest.

Tervitatav uuendus oli see, et nüüd on eraldi järjekord nende jaoks, kes on nõus istuma üksikutele kohtadele. Nimelt on paljude atraktsioonide sõidukites 3 kohta kõrvuti ning üks koht jääks muidu tihtipeale tühjaks. Need, kes ei tahtnud tingimata kõrvuti istuda, võitsid seeläbi kõvasti aega – tipphetkedel oli näiteks Ratatouille’-sõidu ooteaeg 2 tundi, üksikutele kohtadele aga ainult 30 minutit. Tänu sellele tegime Ratatouille’ tuuri isegi 2 korda läbi.

Kogu see Ratatouille’ pargiosa on väga kena. On teemakohane purskkaev:

IMG_0008

päevakangelasega aukohal:

IMG_0009

On Remy-nimeline restoran, mis pole mitte mingi kiirtoiduputka, vaid vähemasti hindade järgi otsustades (päevamenüü 39 eurot) igati väärikas koht:

IMG_0007

IMG_0011

Palju muhedaid detaile:

IMG_0013

Atraktsioon ise on selles majas:

IMG_0057

Kõik on teostatud väga kvaliteetselt ja suure armastusega. Juba järjekorras seistes siseneb külastaja 30.-aastate Pariisi, kus saab käia Vanessa Paradis’ muusika saatel mööda romantilisi katuseid ja kiigata sisse ärkliakendest. Kusagil näugatab kass, kusagil kõlistatakse kohvitasse. Üleval katuste kohal helgib suur hologramm kokk Gusteau’st, kes tutvustab panniga veheldes oma uusi roogasid. Kui järjekord lõpuks kätte jõuab, paned ette 3D prillid ja istud rotikujulisse sõidukisse, mis lennutab sind otse restoranimaailma pöörisesse. Point on selles, et kõik need ruumid ja ekraanidel toimuv tegevus on üle-elu-suuruses, ehk siis tekitavad tunde, et vaatad maailma läbi väikese roti silmade. Ning muidugi tuleb siis põgeneda kurjade kokkade eest, kes üritavad sind oma luudadega laua alt minema pühkida ja sunnivad liduma üle tuliste pliidirõngaste. Ühesõnaga selline originaalne ja vaimukas seiklus, millesarnast teistes lõbustusparkides ei ole ning kus C. sõnul “tuleb täitsa roti tunne peale küll”.

Peale Ratatouille oli seal veel teisigi toredaid asju, eelkõige kaskadööride show, mis meile juba eelmise külastuse ajal võimsa mulje jättis. Nüüdseks olid nad seda küll tunduvalt ringi teinud ja osa numbreid välja jätnud, näiteks katuselt enam keegi alla ei kukkunud ja aknast autod välja ei lennanud, aga sellegipoolest oli tegemist vinge etendusega:

IMG_0019IMG_0026

Mulle meeldis väga ka Cinemagic ehk siis pooletunnine filmietendus, mis on kokku lõigatud filmiajaloo kuulsatest filmidest ja kuhu läbi ekraanilina siseneb saalist üks näitleja, kes satub justkui nende filmide süźeesse ja hakkab oma tegevusega sündmuste kulgu mõjutama – mustvalgetest tummfilmidest kuni tänapäeva välja.

IMG_0058

Kui me ööpimeduses, ehk siis tegelikult küll juba uue päeva esimestel minutitel kodule lähenesime, olime kogu sellest virr-varrist nii väsinud, et C-l õnnestus kõndides magama jääda.

 

Rubriigid: Pariis. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s