Kevadest Belgias ja Eestis

Belgias on kevad oma haripunktil – arvukad tulbid ja nartsissid on õitsemise juba lõpetanud, muinasjutulised magnooliad ja kirsid samuti. Nüüd on käes kastanite ja maikellukeste kord. Roosidki meie aias on priskeid pungi täis, mis täna-homme avaneda tõotavad. Mechelenis jäi täna pildile üks roosa kastan:

IMG_0001Seetõttu mõjus eelmise nädala Lihavõtte-reis Eestisse tõelise ajarännuna, kus oma aia lopsaka rohetava looduse keskelt lendasime tagasi esimeste arglike rohuliblede ja hiirekõrvade maale. Aprillis pole ma Eestis viimasel neljal aastal käinud ja efekt oli võimas – taevas oli ühtäkki nii kõrge ja sinine ning päike sedavõrd ere ja jõuline, milline ta siin Kesk-Euroopas kunagi ei ole. Loogiline ka, et põhjamaa kevad peab saabuma hoopis suurema hoo ja ägedusega, kui päikesel pärast igikestvat polaartalve looduses kiiresti imesid korda saata tuleb. See elevuse, kiirustamise, paisu tagant purskumise ja prahvatamise tunne muudab Eesti kevaded täiesti eriliseks.

IMG_0103

Muidugi käisime palju kohvikutes. Tundub, et nende tase läheb Eestis aasta-aastalt üha kõrgemaks, sest pettuda ei tulnud kusagil. Tegime esmatutvust Tilli ja Kummeli ning Kochi Kohvitoaga, kus mõlemas oli väga meeldiv sisekujundus ja hea söök.

IMG_0112

Parimaid pirukaid saime, nagu ikka, raekoja alt Kolmest Draakonist. See on meil kujunenud üheks selliseks lemmikkohaks, kuhu Tallinnas käies alati sisse astume, sest lisaks heale toidule on neil hästi toredad & sõnakad teenindajad. Seintel on igatsugu huvitavaid meeldetuletusi ja manitsusi, näiteks selline:

IMG_0091Seevastu Katharinenthalis Kadriorus olid täiesti jumalikud kohupiimaluiged:

IMG_0095Kolme Tallinnas veedetud päeva jooksul vaatasime seda linna peamiselt turisti pilgu läbi ja sellisena tundub ta täitsa kena.

IMG_0086

IMG_0079

Tiirutasime vanalinnas ja Kadriorus, käisime tarbekunstimuuseumis ja Oleviste kiriku tornitipus. Sinna üles ikka annab rühkida mööda vähemalt poolemeetriste astmetega keerdtreppi. Aga avanevad vaated muidugi tasuvad vaeva ära. Panen siia ka ühe värisevate kätega tehtud pildi, sest tegelikult oleme nii mina kui C. parajad kõrgusekartjad ning seal üleval liibusime pildistamise asemel pigem kaitsva tornikiivri külge.

IMG_0061IMG_0065Väga tore oli ka mere ääres, kus õhk oli nii puhas ja värske, et Kesk-Euroopas ei ole ma midagi sellist kindlasti kunagi oma kopsudesse tõmmanud. Lisaks oli kaldal külluses suurepäraseid lutsukive, mida kaks inglise noormeest lõbusalt mööda vett hüplema lennutasid. C. kui suur lutsuviskaja muidugi kohe liitus selle tegevusega.

IMG_0111Selle foto pealt küll ei paista, aga taamal teisel pool kaid heitis ennast lainetesse ka üks vapper ujuja, et siis vees pikalt ja mõnuga ringi kroolida. Suvi pole enam tõesti kaugel.

 

Advertisements
Rubriigid: Kodumaal. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s