Veneetsia karneval

IMG_0217Veneetsia on linn, mis hämmastab ja võlub sinna saabujat juba esimestest sekunditest. Maagia, salapära, melanhoolia, müstika, ilu – kõik see balansseerib seal reaalse ja irreaalse piiridel. Kus lõpeb elu ja algab unenägu, millal saab taevasest kuningriigist veealune maailm?

Linna poeetilisus võimendub ja saavutab oma kvintessentsi veebruarikuise karnevali ajal. Veneetsias ei ole karneval mitte kärarikas rõõmsameelne peotrall, kus värvikirevates kostüümides inimesed sambarütmides keerlevad, vaid müstiline aeg, kus kanaleid ääristavatel kitsastel tänavatel võib kohata uhketes ajaloolistes kostüümides olendeid, jalutamas aeglaselt, suursuguselt, nukrameelne ilme näol. Viirastused minevikust.

IMG_0203Kogu see karnevalimaailm on nii veider ja uskumatu, et pani mind natuke uurima selle traditsiooni päritolu. Allikad on erinevad, aga tundub, et esimene karneval toimus doodž Vitale Falieri loal aastal 1094, nii et juba peaaegu tuhat aastat tagasi.  On väidetud ka, et kui Veneetsia Vabariik võitis 1162. aastal Aquileia patriarhi, kogunes rahvas selle tähistamiseks peoriietuses Püha Markuse väljakule ning sellest kasvas sajandite jooksul välja karnevalitraditsioon.

SAM_0326Keskaegsetele inimestele andis karneval võimaluse hetkeks unustada sotsiaalsed piirangud – rikastest said vaesed ja vaestest rikkad, kostüümi kandmine andis vabaduse astuda üle teatud käitumisreeglistest. Näiteks armastasid klounimaskides noored loopida ilusate daamide pihta roosiveega täidetud mune ja mitte nii ilusate pihta mädamune. See komme keelati aastal 1268.

SAM_0472

SAM_0468Ametlikuks pidustuseks sai karneval Veneetsias renessansiajal ning barokiajastul levis selle kuulsus üle terve Euroopa. Maske oli siis lubatud kanda 3 kuu jooksul alates 26. detsembrist. Kuna maskid andsid suure anonüümsuse, ei tohtinud maskeeritud inimene käes kanda relva.

SAM_046518. sajandil algas hiilgava Veneetsia Vabariigi (Serenissima Repubblica di Venezia) langus, mida põhjustasid sõjad Ottomani impeeriumi ja Austriaga ning see langusperiood kujunes karnevali hiilgeajaks. Öeldakse, et kostüümide kandmine aitas veneetslastel sulgeda silmi oleviku ja tuleviku ängistuse ees. Karneval võis sel ajal kesta isegi kuni 6 kuud aastas (talv, mai-juuni, sügis).

SAM_0332Pärast Napoleoni vägede sissetulekut Veneetsiasse keelas Napoleon 1797. aastal maskide kandmise rangelt ära, kuna kartis, et nende taha võivad varjuda mässulised vandenõulased. Hiljem austerlased küll tühistasid selle keelu, kuid karnevalitraditsioon vajus sajanditeks varjusurma, elustudes vaid hetketi mõnel kinnisel erapeol.

IMG_0163Ametlikult taaselustati see tava alles 1979. aastal. Algselt paari teatriüliõpilase initsiatiivil ning siis juba Itaalia valitsuse toetusel, kes võttis eesmärgiks Veneetsia ajalugu ja kultuur uuele elule puhuda. See plaan osutus igati edukaks, sest praegu külastab Veneetsia karnavali üle 3 miljoni inimese aastas.

IMG_0176Mõni sõna ka erinevatest maskitüüpidest. Keskajal kuulusid maskitegijad omaette gildi ning maskid olid siis kõik kindla kuju ja värviga. Neid valmistati  peamiselt nahast, portselanist ja klaasist. Tänapäeval on enim levinud ilmselt kipsisegu.

IMG_0165Paljud maskid olid inspireeritud Commedia dell’arte tegelaskujudest: Colombina (poolmask, katab silmad, nina ja põsesarnad), Pantalone (poolmask suure nina ja paksude kulmudega – kujutab Veneetsia kaupmehe tegelaskuju, kes on ihne, armukade ja sarvekandaja), Arlecchino (must mask, mida kantakse koos värvilise rombimustrilise kostüümiga).

IMG_0255Väga omanäoline on Medico della Pesta (katkuarst) mask oma pika nokataolise ninaga. Algselt polnud see näokate mitte karnevalimask, vaid usuti, et see aitab arstil ennast kaitsta katkupisikute leviku eest. Tänapäeval on see mask väga populaarne, ilmselt oma memento mori aspekti tõttu.

SAM_0331

IMG_0025Moretta või Servetta Muta (Tume naine või Tumm naine) – Ovaalne tume väike mask, ainult silmaaukudega. Kandjale oli see ebamugav – näo ees püsis nii, et tuli hammaste vahel hoida maski taha kinnitatud pulgakest. Arusaadav, miks oli tegemist Tumma Naisega. 😀

Volto või Larva (Nägu või Vaim) – kriitvalge, näokontuure ja reljeefi järgiv kogu nägu kandev mask, mida tavaliselt kantakse koos kolmnurkse mütsiga.

IMG_0194Bauta – tervet nägu kattev mask, mille disain võimaldab selle kandjal nii rääkida kui süüa-juua. (Volto-maskiga süüa pole võimalik). Kantakse koos musta keebiga (tabarro). 18. sajandil muutis Veneetsia valitsus Bauta standardseks maskiks, mille kandmine oli kohustuslik teatavate poliitiliste otsuste tegemisel, millest kõik kodanikud pidid anonüümselt osa võtma. See mask oli justkui tänapäevase salajase hääletuse eelkäija.

IMG_0078Gnaga – kassimask, mida kantakse koos naiseriietega ning sageli ka korviga, milles on kassipoeg.

Need siis on peamised ajaloolised maskitüübid. Kuna tänapäeval toimub igal karnevalil kõige ilusama maski valimine (la maschera più bella), on see andnud tiivad disainerite fantaasialennule ning kohata võib kõige imetabaseimaid kunstiteoseid.

SAM_0474SAM_0359Sattusime oma Veneetsia teisel päeval Püha Markuse väljakule pisut enne päikeseloojangut. See oli aeg, kus sinna tuli kokku palju kostümeeritud inimesi, et poseerida ja tähelepanu nautida. Uhkemaid kostüüme piiras ajakirjanike pilv.

SAM_0408Madal kuldne õhtupäike muutis kõik need olevused veelgi müstilisemaks.

IMG_0208Pilt

Advertisements
Rubriigid: Itaalia. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s