Sügisel Pariisis

IMG_0068

2013. aasta on kujunenud kuidagi väga Prantsusmaa-keskseks, ei mäletagi enam, kui mitu korda seal aasta jooksul käinud oleme lisaks suvisele Cordon Bleu-perioodile. Juba on kindel seegi, et enne aasta lõppu satume sinna veel – aastavahetuse veedame seekord Lõuna-Prantsusmaal Vahemere ääres.

Praegu aga tahaksin teha põgusa tagasivaate sügisesele koolivaheajale, mille sihtkohaks osutus – teadagi – Pariis.

Peamine põhjus järjekordseks Pariisi-sõiduks oli muidugi see, et mu sõbrannal K.-l sündis septembris teine lapsuke, seekord tütar, kes sai nimeks Linda. Lisaks katsikutele käisime ühtlasi ka soolaleival nende uues korteris, kuhu nad paar nädalat enne Linda sündi kolisid. See korter on palju suurem kui eelmine ja otse Boulogne’i metsa serval. De jure küll väljaspool Pariisi linnapiiri, aga rõdu pealt paistab jupike Eiffeli torni.:)

kaia2

Boulogne’i mets oligi üks väheseid piirkondi, kuhu ma Pariisis veel kunagi sattunud ei olnud. See viga sai nüüd parandatud – kohe järgmisel päeval tegime seal lastega pika jalutuskäigu. Ilm polnud küll kõige parem, aga õnneks otseselt ei sadanud ka.

IMG_0006

C. ja E. on küll hetkel koos mängimiseks pisut liiga erinevas kaalukategoorias:

kaia8

aga oli näha, et E. juba kangesti tahaks järgida suure poisi eeskuju

IMG_0022

ning eks nad natuke ju palli koos veeretasid, mille me sobivasti pargist põõsa alt leidsime:

kaia10

IMG_0008

IMG_0016

Õhtuks olin meile planeerinud teatrikülastuse. Viimastel aastatel on kuidagi niimoodi kujunenud, et käime sügisesel koolivaheajal Londonis teatris. Mõtlesin siis, et Pariisis võiks meie teatrisügise traditsiooni jätkata. Aga võta näpust, sellel hingedepäeva pikal nädalavahetusel, mil meie Pariisis olime, oli seal teatritega tõeline ikaldus. Sõelale jäi siis “Luikede järve” ballett Peterburi Maria teatri esituses. Kõva argument oli ka see, et tegemist oli Olympia kontserdisaaliga Suurtel Bulvaritel, mis on igale frankofiilile Elav Legend. Kes kõik ei oleks kõndinud üle nende sumedate lavalaudade….

IMG_0031

“Luikede järv” pakkus elamuse 120% ning seda isegi 12-aastasele noormehele, kellele see oli esimene tutvus balletiga üldse. Eks on ju selge, et keegi teine maailmas ei tee seda etendust paremini kui Peterburi teater ja prantslased oskasid seda ka vääriliselt hinnata – aplaus iga numbri järel ähvardas ära viia vana Olympia katuse. Me istusime helitehniku läheduses ning C. kiikas iga aplausi järel puldil olevat detsibellide näitu, mille ühikud iga vaimustusetormi järel aina kasvasid.

Olympia saali istekohtade süsteem aga on – kogu austuse ja lugupidamise juures – väga pentsik. Pileti peale on rida ja koht küll märgitud, aga abi sest ei ole, sest toolid ise on ilma ühegi numbrita! Ainuke võimalus oma koht üles leida on pöörduda kohanäitajate poole, kelle teenus loomulikult on tasuline. Ja suunajuhiseid annavad nad stiilis, et siit reast 2 rida ülespoole ning siis 7 kohta pärast seda sinise kübaraga prouat või et kohe ülejärgmine koht prillidega härrast vasakul. Ulme!

Kultuurilainel Pariisis ka jätkasime. Järgmise päeva veetsime Muusikalinnakus, mis jääb La Villette’i pargi serva, sinnasamasse, kuhu Teaduskeskus ja sfääriline kino La Géode.

IMG_0048

IMG_0045

Käisime Muusikamuuseumis, mis oli absoluutselt vaimustav. Kui väga mulle ka ei meeldiks Brüsseli Muusikamuuseum kaunis juugendmajas, on Pariisi oma ikkagi palju ägedam. Just paraja suurusega, et jõuab kõik väsimata-tüdimata läbi käia, kaaslaseks audiogiid, kust saab kuulata nii pillide häält kui ka pikemat juttu. Toimuvad ka nn praktilised töötoad, kus pille mängib ja tutvustas muuseumitöötaja.

IMG_0055

Arvestades, et C. huvi muusika vastu on viimastel aastatel aina kasvanud, oli see tema jaoks lausa täiuslik koht.

Paljusid pille nägime mõlemad muidugi esmakordselt – näiteks seda 3-keelelist octobassi, mis isegi C. kõrval tundus tohutu suur:

IMG_0056

Õhtul läbi teaduslinnaku metroosse jalutades tundus kõik natuke ulmeline ja Geode’i kino kumas eemalt nagu maa peale kukkunud Kuu:

IMG_0062

Viimasel päeval enne rongile minekut oli meil kavas veel mõnda muuseumi külastada. Kuna tegemist oli kuu esimese pühapäevaga, siis plaanisime algul kasutada tasuta sissepääsu võimalust. Paraku Cluny muuseumi pakihoid ei nõustunud kohvrit hoiule võtma (miskine uus karm dekreet) ja pealegi oli neil Ükssarvikuga Daami saal renoveerimisel, minu teise valiku, Orangerie’ ees aga lookles saba nagu meremadu ja tõotas vähemalt paaritunnilist seismist.

Jalutasime siis natuke Tuileries’i aias ja vaatasime tasuta vabaõhunäitust. Näiteks sellist toredat silda:

IMG_0069

Siis sõitsime metrooga Chaillot’ paleesse, mille ühes tiivas meil Meremuuseum veel samuti nägemata. Kuna C. on suur laevamudelite ja -makettide fänn, siis tundus igati õige koht. Samuti mõnusalt väike muuseum, kus tunni ajaga saab kõik ära nähtud. Peamiseks eksponaadiks see laev, mille pardal seilasid kunagi Napoleon ja Josephine:

IMG_0078

Kogu selle kultuuri kõrval ei unustanud me muidugi ka oma väikeseid Pariisi-rituaale – näiteks makroone Saint-Germain’i bulvarilt:

IMG_0065

IMG_0066või lõunasööki “meie kohas” Pompidou keskuse juures, mille läheduses mängis seekord üks mees tänaval klaverit:

IMG_0081

Rubriigid: Pariis. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

1 Response to Sügisel Pariisis

  1. Kristi ütles:

    Aitäh Sulle selle sissekande eest:)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s