Viimased päevad ja pistaatsia-śokolaadirull

Meie kool hakkabki vaikselt lõpule lähenema. Viimasel nädalal on tunde natuke hõredamalt, nii et saab kooli kõrvalt pisut ka muid asju teha ja Careliga linna peal käia.
Näiteks üleeile hommikul läksime Sainte-Chapelle`i. Mul on piinlik tunnistada, aga seal sees polnudki ma seni veel käinud, ehkki mõttes on see juba ammu mõlkunud.
See on ületamatu gooti stiili pärl, imeliste vitraaźidega kirik, mille Louis Püha laskis ehitada 13. sajandil Cité saarele, et hoida seal Jeesuse okaskrooni, mille oli ostnud Konstantinoopoli keisrilt 135 000 livri eest.

Sainte-Chapelle on peidus Justiitspalee hoovis, nii et tänavale paistab vaid tema tornitipp. Tegu on tõelise varjatud aardega. Kuna aastas külastab seda ligemale miljon turisti, tuleb hoovi sisenemiseks tavaliselt Justiitspalee ukse ees pikas järjekorras seista. Õnneks nädala sees saime sisse praktiliselt ilma sabas seismata, küll aga tuli läbida lennujaama-taoline turvakontroll.
See väike kirik võlus mind esimesest pilgust:

Merle1 2015

Sisenedes oli selgelt tajuda erilist ja pühalikku atmosfääri, mida ei kohta kaugeltki mitte igas kirikus. Alumine korrus, mis omal ajal oli mõeldud lihtrahvale, oli madalamate võlvitud lagedega, mis väga kaunilt värvilised:

Merle1 2017

Kuningale oli reserveeritud kiriku ülemine korrus. Seal on laed kõrged ning seinad koosnevad põhiliselt vaid vitraaźidest. Imeline, imeline koht! Kõik, kes te kunagi Pariisi tulete, minge sinna kindlasti.

Merle1 2042

Vitraaźid olid ju teatavasti kunagi vaese mehe piibel – need, kes lugeda ei osanud, said piiblilugudest aimu piltide kaudu. Kui palju küll kuluks aega, et kõik need sajad väikesed stseenid läbi uurida?

Merle1 2029

Ja Liina, kui Sa seda loed – oled Sa tähele pannud ülemise korruse põrandaplaate 😉

Merle1 2039

Teise korruse uste kõrval olid ka ühed armsamad piibliteemalised bareljeefid, mida seni näinud olen. Palju kõnekaid detaile, millel kõigil oma tähendus.
Siin näiteks lugu sellest, kuidas Jumal lõi Eeva Aadama küljeluust:

Merle1 2051

Ja siin fragment Noa laeva loost:

Merle1 2044

Kohe Sainte-Chapelle`i lähedal on Cité saare lilleturg. Seal võiks ma kasvõi iga päev jalutada! Näiteks sellised vahvad lihasööja-taimed, mis oleksid vist võimelised terve inimkäe ära seedima, kui kellelgil peaks tulema mõte oma käsi sinna sisse pista.

Merle1 2057

Aga nüüd siis jälle koogilainele. Koolis oli neljapäeval teemaks śokolaadi-pistaatsiarull. See on väga ilus, maitsev ja efektne kook, mis on rikkalikult alkoholiga immutatud. Chef Pascal tegi demol valmis 4 rulli, lisaks veel paar ümmargust Genova kooki:

Merle1 2060

Merle1 2062

Meie praktikas saime Chef Jordaniga omajagu vaeva näha. Kõige keerulisem on lõplik glasuurimine. Kook pannakse ahjuvormi kohale restile ning valatakse suure kulbiga üks kord ja kiiresti śokolaadiglasuuriga üle. Peab olema kärme ja kindla käega, sest parandada midagi ei anna ning glasuur tahkub mõnekümne sekundiga. Lisaks on glasuur jube habras, väiksemgi liigutamine lööb mõra sisse. Ni muidugi paljudega juhtuski, sest Chef soovis, et võtaksime kõik oma koogid kätte ja viiksime need tema juurde hindamisele. Marissale läiks näiteks selle käigus tekkinud mõra nii südamesse, et ta nuttis lohutamatult tükk aega.
Minu kaua tehtud kaunikene siis siin.

Merle1 2064

Rubriigid: Kokakool Pariisis. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s