Marssalikepikesed, rosinaküpsised, Dacquoise ja Moka

Vahepeal on mitu päeva blogimisega vahele jäänud, sest elu on kihutanud nagu Thalys Pariisi ja Brüsseli vahel.
Reede õhtu saabus siia minu armas laps koos Uku, Liina ja Mardiga ning nädalavahetus lendas linnutiivul. Sai käidud Luxembourgi aias laevukesi ujutamas,

IMG_0003

Saint-Micheli bulvari raamatupoodides, Saint-Louis saarel kuuldavasti Pariisi parimat jäätist söömas… Kusjuures tõesti, kuuldused vastavad tõele: Berthilloni jäätisemeistrite toodang on meistriklass, pole ime, et nende kõigis kolmes poes vonkleb pidevalt selline saba:

IMG_0008

Proovige mustsõstrajäätist ja pirnijäätist…  ning metsmaasikajäätis, mida Uku sõi, olevat ka olnud erakordselt hea.
Siis tegin veel tiiru mööda kokapoode, et osta ühte-teist koduseks harjutamiseks. Praegu on mul koolis küll suhteliselt hull tempo, aga vaatasin õppeplaanist, et viimasel kahel nädalal on tunde hõredamalt, siis jõuab loodetavasti kodus ikka harjutada ka. Põhiliselt tuleks mul proovida, kuidas teha muretainale pintsettidega ilusat äärt ja pritsida pritskotist korrapäraseid mustreid. Need on sellised asjad, et ühest korrast koolis jääb väheks, et hästi selgeks saada.

Selleks ajaks, kui Carel koos oma kasuperega kohale jõudis, oli mul kodus juba kogu laud koolis õpitud asju täis ning kõik taldrikud küpsiste-kookide all kinni. Ma ise ei suuda ju praktiliselt suutäitki oma toodangust süüa  – õhk, mida hingan, on magusast nii küllastunud, et pean ennast sundima, et demodel mõni amps alla neelata. Nii et abi saabus väga õigel ajal.:) Paari päevaga õnnestus ühiste jõududega seda magusahulka tõhusalt vähendada, nii et hetkeseisuga on külmikus veel vaid mõni kõhetu viil Baski kooki. No ja siis veel tänane saavutus – Moka tort. Uku, Liina ja Mart on nüüdseks küll juba läinud, kes Eestisse, kes Brüsselisse, aga õnneks saabus eile Kristi, kes jääb siia mitmeks nädalaks ja pakub Carelile seltsi.

Aga kõigest järjekorras. Laupäeval oli meil lühike päev – ainult üks demo ja praktika. Teemaks “petits four“, ehk siis väikesed magusad suupisted. Chef Pascal tegi demol rosinaküpsiseid rummiglasuuriga, mandlibeseest marssalikepikesi, õhukesi rullikeeratud sigarette ja kuulsaid makroone:

Merle1 1915

Merle1 1916

Tundus, et makroonide valmistamises ei olegi midagi eriti keerulist. Küll aga tuleb mul oma Brüsseli ahju hingeelu paremini tundma õppida, sest siiamaani on seal kõik beseed väljunud nätskete klimpidena.

Meie pidime praktikas tegema 2 sorti küpsiseid – rosinatega ja marssalikeppe. Õnneks selle praktikaga lõppes ka minu assistendinädal, kus ma pidin varem kohale minema, et kõik koostisained grupi jaoks lauale valmis panna. Meie praktikaruum näeb enne grupikaaslaste tulekut välja umbes selline:

Merle1 1917

Ja siin on kõik juba tööhoos:

Merle1 1918

Minu küpsised tulid välja sellised:

Merle1 1919

Eriti just marssalikepid, mis koosnevad peamiselt mandlijahust ja munavalgest, said kodustelt sooja vastuvõtu osaliseks, nii et kindlasti teen neid veel edaspidigi.

Esmaspäeval oli samuti üks demo ja praktika, teemaks Dacquoise’i nimeline kook. Nimi tuleneb Dax’i linnast Lõuna-Prantsusmaal. Seni tehtud asjadest osutus see kook kodus üheks menukamaks. Koosneb see 2 kihist mandlibeseest, mille vahel on pralinee-võikreem. Kaunistada tuli martsipanist roosiga.
Chef Olivier’ koogid olid sellised:

IMG_0025

IMG_0026

Nagu fotodelt näha, valmistas chef lisaks kahel erineval meetodil beseesid – prantsuse ja śveitsi beseed.

Praktikat juhendas vanaldane chef Walter, kes on ääretult sõbralik. Ütles, et ei taha, et keegi hirmust krampis oleks (nagu paljud vist nii mõnegi chefiga on), vaid et kõik peab olema ZEN. Ütles ka seda, et inglise keelt räägib ta küll väga vähe, aga see polegi oluline, sest “avec nos yeux nous pouvons faire le tour du monde” ehk siis, et oma pilguga võime kasvõi tervele maailmale tiiru peale teha. Ning täpselt nii oligi – ehkki meie grupis peale minu ja Virginia rohkem prantsuse keele oskajaid ei ole, said kõik kehakeelega suurepäraselt hakkama ning rahulikus ja stressivabas õhkkonnas valmisid kõigil ilusad koogid. Kaunistuseks tegi vist enamik meist oma elu esimese martsipanist roosi. Minu kook tuli selline ja sai hea hinde:

IMG_0027

Siin on näha Chefi meie kooke hindamas:

IMG_0028

Täna oli samuti lühem päev ühe demo ja praktikaga. Teemaks Moka tort. Selles koogis läheb kõvasti vaja musklijõudu. Chef Pascal demol vahustas kõik muidugi oma KitchenAidiga, meie aga pidime kõik käsitsi vahtu saama – 4 munaga biskviidi ja 7 munakollasega võikreemi. Ehk siis Chefi üsna täpne ennustus demol: vahustades läheme me kõigepealt näost punaseks, siis lillaks ning lõpetame mõni hetk enne südamerabanduse saamist.
Viimastel päevadel väljas valitsev 30-kraadine leitsak ei aidanud muidugi sellisele visplimaratonile kaasa. Aga üldiselt sain ma siiski kõik üsna kergesti vahtu, biskviit kerkis ilusti ja kreem oli ka nii nagu vaja. Kahjuks aga panin ma koogi valepidi alusele ning dekoratsiooniga ei jäänud chef O. ka rahule. Tundub, et seda tuleb veel kodus harjutada.
Aga üldiselt läheb mul siin isegi veits paremini, kui ma algul arvasin – täna avalikustati meie hinnete keskmine ning minu oma oli natuke kõrgem meie grupi keskmisest.

Need siin on Chef Pascali meisterdatud Mokad:

Merle1 1914

Ja see siis minu oma:Merle1 1928

Rubriigid: Kokakool Pariisis. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s