Piiteris

Mõte Peterburgi sõita tuli kevadel, kui lugesin internetist Tallinna ja Peterburi vahel käima pandud rongist. Tegelikult vist hakkas väike idee idanema juba varemgi, kui vaatasime C.-ga Margna ja Jõekalda suurepärast sarja “Kaks kanget Venemaal”. Siis mõtlesime, et küll oleks vahva ise ka niimoodi rongiga mööda lõputuid avarusi sõita ja kupees pikutades telekat vaadata..

No Peterburi rongis tegelikult kupeesid ei ole, telekast rääkimata, lihtsalt kahekohalised istmed, õnneks üsna mugavad. Sõit kestab ligemale 7 tundi, millest kaks kulub piiriületusele – tunnike ühes ja siis tunnike teises piiripunktis. Ega seda aega seal vist oluliselt lühendada ei anna, sest rongitäie inimeste passi- ja tollikontroll võtab omajagu aega, lisaks käib Vene poolel kogu rongi väga püüdlikult läbi narkokoer. Saime teada, et tema jaoks poetatakse vagunisse kontrollpakike, mille ta peab enne edasiminekut kindlasti üles leidma. Tagasiteel võttis tal meie vagunis selle paki leidmine omajagu aega, aga eks vaene loom oli õhtuks väsinud ka.

Piiriületus oli mõlemal suunal väga viisakas ja kena.

Peterburi linn oli ootuspäraselt sümpaatne. Kaalusin algul ka seda, et sõita sinna mingi turismifirma vahendusel, kuid mõistsin kiiresti, et pakutavast 2-3 päevast jääks meile seal väheseks, pealegi ei suudaks ma oma samme reisijuhi dikteerimise järgi seada. Turistide kohustuslik programm: Ermitaaź, Petropavlosk, Tsarskoje Zelo, Peterhof ei oleks mitte meie esmane valik. Oleme Euroopas piisavalt losse ja kindlusi näinud ning palju rohkem huvitaks meid lihtsalt mööda tänavaid ja kaldapealseid jalutada, poodides käia, kohvikutes istuda, ühesõnaga – sulanduda linna igapäevaellu.

Sulandumise soov oli nii suur, et ka peatuskohaks valisime endale noortehosteli, mille ühiskasutatavad ruumid andsid lootust suuremale suhtlemisele. Ainult päris esimese öö olime “päris” hotellis, nimega Sankt Peterburg. Põhjuseks oli see, et selle hotelli akendest avanevad parimad vaated linna arvukatele sildadele ning tahtsime näha, kuidas need sillad öösel üles tõstetakse. Kuna sillad kerkivad öösel kella 2 paiku, ei viitsiks ega julgeks ju omapäi sellepärast välja minna.

Vaade oli tõesti muljetavaldav, lisaks sildadele saime imetleda ka teadmata põhjusel toimuvat uhket ilutulestikku ning kuulsat Aurorat otse oma hotelli akna all.

Pärast sildade vaatlemisele kulunud ööd kolisime ümber oma noortehosteli. Põhjuseid oli mitu – esiteks oli hostelil suurepärane asukoht Nevski prospektil kohe Ermitaaźi naabruses, teiseks oli see koht saanud booking.com’is ülikõrgeid hindeid (9,2/10), kolmandaks oli hotell “Sankt Peterburg” hoolimata aknast avanevast vaatest ebameeldivalt kõle ja nõukaaegne asutus, neljandaks oli hostel erakordselt soodsa hinnaga, viiendaks tahtsime “sulanduda”.

Ja üldse ei pidanud kahetsema! See hostel oli täiesti super. Rajatud hiiglaslikku kesklinna korterisse, milles kõrgete lagedega suursugused toad, väärikas parkett, mugav mööbel. Väga erinev sellest, millised näevad korterid välja Eestis. Pererahvas oli hästi sõbralik ja abivalmis, kõiki külalisi koheldi nagu oma pereliikmeid. Hommikul oli köögilaual maitsev hommikusöök, mida igaüks ise endale serveerida võis, õhtuti võis pliidil endale ise süüa teha. Köök oli väga suur ja ilus. Arvutid olid tasuta kasutamiseks ning seinal oli suur telekas, mille ette õhtuti koguneti olümpiamänge vaatama.

Kuna mina esimesel päeval kohe külmetusin ja haigeks jäin, ei saanud ma seal teistega suhelda nii palju, kui oleksin tahtnud, vaid veetsin õhtuid oma toas teki all tablette süües,  C. aga seevastu veetis salongis rohkem aega ja elas nn perekonnaelu, nagu ta ise seda nimetas.

Parimad mälestused Peterburist ongi ehk sellest hostelist. Kuid tegelikult oli ka kõik muu väga tore. Inimesed olid kõikjal väga sõbralikud ja abivalmid. Ükskõik kelle poole ka ei pöördunud, kõik olid lahked ja vastutulelikud. Eriti väärib märkimist suurepärane teenindus kõigis söögikohtades. Siin pildil näiteks maitsev borś restoranis “Blinnõi Domik”:

Siin aga tassike teed Peterburi moodi – õunatükkide, jõhvikate, kaneelikoorte ja tähtaniisiga:

Üllatuslikult oli linnas väga palju sushi-kohti. Statistika järgi süüaksegi sushit peale Jaapani kõige rohkem nimelt Venemaal. Ja see oli seal tõeliselt maitsev!

Minu jaoks oli suur rõõm avastada, et vaatamata sellele, et vähemalt 10 aastat pole ma vene keelt õieti kasutada saanud, pole mul see sugugi meelest läinud. Sain oma hea vene keele eest mitmel pool kiita ning mõnes kohas ei saadudki aru, et ma välismaalane olen.

Ilmaga meil kahjuks ei vedanud – peaaegu iga päev sadas vihma ja mitte vähe. Lisaks oli seal märksa külmem kui Eestis, nii et pidime korraga selga ajama kõik oma kaasasolevad riided. Seetõttu ei jõudnudki me Tsarskoje Zelosse ega Peterhofi, sest mis seal vihmaga ikka jalutada. Sõit Peterhofi oleks olnud iseenesest tore – laevaga Ermitaaźi kõrvalt.  See-eest jalutasime Suveaias ning saime sealgi natuke aimu tsaariaegsete aedade suursugususest.

Ermitaaźis käisime muidugi ära. Kõige populaarsemaks teoseks on seal saanud üks Leonardo da Vinci Madonna, mille ees lookleb samasugune vaimustunud turistide summ nagu Louvre’is Mona Lisa ees.

C. jaoks oli suur elamus käia Peterburi tsirkuses. Vene tsirkus on ju teadagi klass omaette ning midagi hoopis muud, kui see väike telk, mis mööda Eestit tiirutab (ning kus me samuti sel suvel ära käisime). Peterburi tsirkusel on Fontanka ääres oma maja ning etendused toimuvad seal pea igal õhtul.

Üldjuhul on piletid alati välja müüdud, nii et meil vedas, kui hommikul kassasse minnes õnnestus õhtuks praktiliselt viimased kohad saada. Saal on suur, mahutades vähemalt paar tuhat inimest.

Sel suvel tuli tsirkus koostöös Moskva tsirkusega välja uue programmiga, mille naelaks olid purskkaevude show. Purskkaevud on monteeritud areeni põrandasse ning hakkavad etenduse lõpus purskama. Mulle meenutas see natuke kuulsat maagilist purskkaevu Barcelonas.

Tsirkus oli väga tore, põhiliseks tegijaks olid źonglöörid, aga nägi ka igasuguseid loomi – vene hurta, ahvi, siga, kitse.. Vaheajal sai alumisel korrusel külastada tsirkusemuuseumit, kus oli väga palju lapsepõlvest tuttavat.

Tänu sellele, et olime Peterburis omal käel, sattusime kohtadesse, kuhu turismifirmaga ei satuks. Näiteks käisime Planetaariumis, mis C.-le väga meeldis.

Planetaariumi kõrval oli ka üks vahakujude näitus, mille ees kohtusime Avatariga.

C. käis ka sees ning nägi seal muuhulgas kujusid Shreki, Jääaja ja Alice Imedemaa filmist.

Lähedalasuvast pargist leidsime väikesed maketid Peterburi ja selle ümbruse tähtsamatest hoonetest. Nagu Mini Euroopa või Hollandi Madurodam. Erinevalt kahest viimasest oli Peterburi oma aga täiesti tasuta.

Makettide juures seisid Peterburi linna arhitektidest, kes kogu selle ilu omal ajal loonud olid:

Ilusaid skulptuure oli linnas üldse palju, siin veel vaid üks näide:

Aga Euroopaga võrreldes on Venemaa ikka täitsa teistmoodi maa. Näiteks suitsetamine on seal kõikjal lubatud. Autode heitgaasidele pole norme ilmselt kehtestatud või siis on need ELi omadest märksa leebemad.. Poest võis soetada endale elevandiluust meeneid jne.

No ja jäätis oli ka täitsa teistsugune (ja väga hea!) – siin näiteks selline banaan, mille sai ise marmelaadist ümbrise seest välja koorida:

Kel soov Peterburist mõni suveniir kaasa osta, siis parim koht selleks on suveniiriturg Lunastaja kiriku naabruses.

Valik on tohutu ning hinnad konkurentsist tingituna tunduvalt soodsamad kui poodides. Mida kõike seal polnud! Lahkusime meiegi sealt kassikujulise matrjośkaga, kelle seest väiksemad kassid ja lõpuks tibatilluke hiireke välja kooruvad.

Kokkuvõttes meile see reis väga meeldis. C. oli Peterburist lausa vaimustuses. Kui Venemaa viisa nii kallis poleks, võiks järgmisel aastal uuesti selle sõidu ette võtta.

Rubriigid: Venemaa. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s