Teine päev

Laupäeva hommikul oli meil samuti esimene käik Leicesteri väljaku TKTS kassade juurde. C. oli eelmise õhtu etendusest nii lummatud, et oleks tahtnud seda kohe uuesti vaatama minna.:) Ehkki selline kiusatus oli minulgi, otsustasime siiski valida midagi muud.

Lõvikuningale kahjuks selleks õhtuks pileteid ei olnud (laupäeval on üldse järjekord pikem ja valik väiksem) ning Ooperifantoomile olid alles vaid üksikud eraldi kohad. Nii osutus valituks Võlur Oz – piletid esimese rõdu 7. ritta hinnaga 39£ (alghind 65£).

Piletid käes, suundusime jalutuskäigule läbi Londoni. Sihtkohaks oli Teadusmuuseum Kensingtonis, kus eelmisel korral nii mõndagi vaatamata jäi.

Ilm oli suurepärane. Esimene peatus oli Trafalgari väljakul. Seal oli üks mees leidnud rahateenimiseks hea vahendi – joonistas asfaldile riigilippe, mille peale inimesed said raha annetada. Käis justkui väike võistlus, millisel maal elavad kõige heldemad turistid.

Eesti lippu veel ei olnud (Läti oma aga küll), nii et meil oli võimalus Eesti maailmakaardile viia.:)

Edasi suundusime läbi parkide aina lääne poole. Mööda minnes nägime vahtkonnavahetust Horse Guard’is:

Saint James’i pargis kohtusime taas oravapoistega.

Nad olid täpselt sama julged ja hakkajad nagu sügiselgi, pähkli nimel valmis kasvõi mööda püksisäärt üles ronima.

Olime nende jaoks Brüsselist kotitäie mandleid kaasa võtnud.

Park oli kevadine ja õisi täis. Eelmisel korral sattusime Londonisse keset kuldset sügist, mis sealsetesse romantilistesse parkidesse ideaalselt sobis. Ehkki tundub, justkui polekski see olnud nii ammu, on looduse aasta vahepeal poolringi ära teinud ning kuldsed sügislehed asendunud kirevate kevadlilledega.

Võrratute parkidega Londonis on aastaaegade ringkäik eriti hästi jälgitav.

Kensingtoni suunas muutusid majad aina ilusamaks. Sellistes võiks elada küll.:) Ühel katusel hakkasid silma omapärased korstnad:

Tee peale jäi ka Harrodsi kaubamaja. See on niivõrd hiiglaslik, et lihtne on sinna ära eksida. Tahtsime minna lemmikloomade osakonda, aga leidmata see meil jäigi. See-eest nägime ära mänguasjad, sealhulgas pehmed mänguloomad – näiteks selline gorilla 1800 naela eest:

Harrodsist pole muuseumitesse enam palju maad. Kui novembris saime kõikidesse sisse ilma järjekorrata, siis nüüd lookles loodusmuuseumi ees pirakas saba. Õnneks teadusmuuseumisse nii palju tahtjaid ei olnud. Sõitsime kohe 5. korrusele, kus meie külaskäik eelmisel korral pooleli jäi. Seal saavad lapsed teha igasuguseid katseid. Käisime ka väikeses rakettide õpitoas.

Siis tuletas kell meelde, et aeg on süüa kiire lõuna Mehhiko söögikohas, hotellist läbi hüpata ja ennast etendusele sättida. Seekordne teater oli Palladium Oxford Streeti lähedal.

„Võlur Oz“ oli samuti suurepärane ja kaasahaarav etendus. Küll mitte nii hea kui „Shrek“. Kui me oleksime neid etendusi näinud vastupidises järjekorras, oleks Oz kindlasti suurema elamuse jätnud.:) Sest Shreki ületada on lihtsalt väga keeruline ülesanne. 😛

Foto kavalehelt

Rubriigid: Inglismaa. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s