Kolmas päev

Pühapäeval pidime kella 17 rongiga Brüsselisse tagasi sõitma, seega teatrisse enam kahjuks ei jõudnud.:D Isegi päevasele etendusele mitte, sest need algavad pool 3.

Otsustasime siis teha rahuliku kulgemise päeva, sekka mõned kultuuriobjektid.

Kuna Londonis on paljud muuseumid tasuta, sealhulgas arvukad kunstimuuseumid, oleks patt jätta neisse sisse kiikamata.

Leppisime C-ga kokku, et väga kaua kunstimuuseumites aega ei kuluta. Tasa ja targu. Lapse vastuvõtuvõimel on piirid, eks ole.

Käisime National Portrait Gallerys ja National Gallerys, mis asuvad peaaegu kõrvuti.

Õnneks ei olnud kummaski mingit järjekorda. Ka saalides oli rahvast hõredalt. Üksjagu kummaline, kui meenutada seda 3-tunnist hiidlohet, kus me Firenzes Uffici galeriisse pääsemiseks seisma pidime. Kusjuures krõbeda hinna eest!

National Gallery kogud on kindlasti vähemalt sama esinduslikud kui Uffici, muu hulgas võib seal näha nii Leonardot kui Boticellit.

Nagu nimestki järeldada võib, on Portrait Gallerys üksnes portreed. Alates kuningatest-kuningannadest kuni David Beckhami ja Alfred Hitchcockini. Parasjagu suur, et jõuaks saalid ca tunni ajaga läbi käia. Enim jäi meelde Elisabeth I – ilmselt nende filmide tuules, mis temast viimastel aastatel tehtud on.

 

National Gallery on liiga suur, et kõike näha, seega piirdusime Itaalia renessanssiga. Nägime ära Leonardo „Madonna kaljukoopas“. C. nimelt pidi koolis hiljuti tegema temast pooletunnise ettekande. Nüüd siis oli tore pärast põhjalikku reprode tuupimist lõpuks ka orginaali näha. No ja ei saa salata, et ema kõrvadele on muusika see, kui laps oskab nimetada maalil kujutatud tegelasi: Neitsi Maarja, Jeesuslaps, Ristija Johannes ja Ingel.

Kunstitemplitest võtsime suuna Govent Gardenisse, mis meid Shreki-õhtul võlunud oli. Nüüdki kees seal vilgas kultuurielu – tänavamuusikud laulsid (kusjuures igaüks neist võinuks Eestis Superstaari saate kinni panna), klounid tembutasid jne. Omaette vaatamisväärsuseks olid ümberkehastunud tegelased, kellega võis koos pilti teha ning neid siis mõne mündiga toetada. Eks selliseid kujusid ole ju nähtud paljudes linnades, kuid London oli siingi klass omaette. Saime näha elusuuruses Johnny Depp’i.:)

Lõunasöögi otsustasime seekord teha pikniku kujul pargis. Veebruarikuule vaatamata oli ilm nii ilus, et sama mõte oli peas paljudel teistelgi. Menüüs olid inglaslik pork pie ja mandli-sarvesaiad.

Sellega saigi meie seekordne lustielu otsa. Enne St-Pancrase jaamas Eurostari pardale hüppamist põikasime veel läbi hotellist, et kaasa haarata seljakott, mis enamjaolt oli täis Tescost varutud lemon curd’i ja mustsõstramoosi.:)

Rubriigid: Inglismaa. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s