Luksemburgis laulmas

On hea, et maailmas leidub inimesi, kes tahavad korraldada lastele laululaagreid. On väga hea, kui üks selline suurepärane inimene elab kohe Belgia kõrval, pisikeses Luksemburgis. On erakordselt hea, kui juhtumisi elab Luksemburgis ka sugulasi, kelle juures luksuslikult majutuda.:)

Kõigi nende suurepäraste asjaolude tulemusel oli meil eelmisel nädalal väga tore nädalavahetus.

Nimelt hakkas C. eelmisel sügisel käima Brüsselis eesti laste lauluringis. Nende juhendaja sõidab kohale Luksemburgist, kus ta on samalaadset lauluringu juba pikemat aega vedanud ning koguni Eestisse laulupeole viinud. Laululaagreid on Luksemburgis varemgi toimunud, kuid nüüd siis esmakordselt olid ka Brüsseli lapsed sinna kutsutud.

Seekord läks siitpoolt teele kümmekond last.

Ürituse toimumiskohaks oli kena skaudimaja, kuhu pakuti ka ööbimisvõimalust. Sellest meie C.-ga siiski loobusime, sest M&V olid lahkelt nõus meid enda juurde võtma.

Laagri programm oli tihe – lauldi reede õhtust pühapäeva lõunani, väikeste söögi- ja mängupausidega.

Sel ajal kui lapsed laagrielu elasid, oli lastevanematel täielik vabadus puhkepäeva nautida.:) Tegime M&V&O-ga läbi klassikalise kava: linnaekskursioon, kohvik ja lõpuks kino.

Laupäevane turg

Minu varasemad sisse- ja läbipõiked Luxembourgi linna on olnud üsna põgusad. Seetõttu läks seekordne jalutuskäik maksimumpunktidele. Nägime ilusaid vaateid

ja kaunist loodust:

Ainult inimesi oli justkui vähevõitu. Päris „Palle üksinda maailmas“ tunnet tekkida ei jõudnud, sest enne sisenesime „Oberweisi“ kohvikusse. Seal need inimesed kõik olidki.:) Ja mitte ainult. Seal olid ka imelised koogid ja vapustavad pirukad. Õnnekombel saime vaba laua ja langesime hedonistlikesse naudingutesse.

Mõned meist sõid ka jäätist. Lumememme kujulist.

Missugune laps suudaks sellisest lumememmest loobuda?

Õhtul kinno minnes langes valik „Jane Eyre’ile“. Hea film, kus lummavas „Alice Imedemaal“ lemmikuks saanud Mia Wasikowska teeb taas suurepärase rolli.

Pühapäeva pärastlõunal tõmbas väike kontsert seekordsele laagrile joone alla. Tundus, et kõik asjaosalised oli väsimusest hoolimata rõõmsad ja laagriga rahul.

Tegime enne ärasõitu ka C-ga tiiru linna peal. Tema ju polnudki veel üldse Luxembourgi linna näinud. No ja kuidas sa siis sõidad ära, kui pole näinud isegi hertsogilossi

mobiiltelefonikunsti:

või sellist huvitavat puud linnapargis:

Oleksin väga tahtnud viia ka C. Oberweisi lumememme sööma, aga kahjuks oli see pühapäeviti kinni. Väikse lohutusena oli lahti Oberweisi filiaal raudteejaamas. Valik oli seal küll palju väiksem ja ei mingeid lumememmi, aga siiski saime kaasa osta mõned koogid ja pirukad. No see pirukas on ikka kõrgem pilotaaz – kuidas nad küll oskavad panna sinna tainakooriku alla lihatäidise ümber paksu kihi maitsvat kallerdist?

Rubriigid: Luksemburg. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s