Jõulud Pariisis

26Jõululaupäeva veetsime kodus filme vaadates ja kokates. Märkamatult hiilis sisse jõulumees ja sokutas kuuse alla kirevad kingipakid. Ühest pakist koorus välja kauaigatsetud puldist juhitav helikopter.:)

Siis, kõhud verivorsti täis, sõitsime paariks päevaks Pariisi. Võrreldes siinses lennuliikluses aasta lõpus juba traditsiooniks saanud kaosega oli rongiga sõita mugav ja turvaline. Seekord veel lisaks lõbus ka, sest Spielbergi & Jacksoni uue Tintini filmi tuules on Brüsseli ja Pariisi vahet käima hakanud selline vahva Tintini rong.

Akendest piilusid sisse nii kapten Haddock:

kui ka Dupont-Dupond:Pariisi jõudes läksime kõigepealt uudistama jõulukaunistusi. La Fayette’i ja Printempsi kaubamajad löövad igal aastal laineid oma jõuluaegsete vitriinidega. Nende autoriks on alati mõni mainekas kunstnik, seekord siis Andrew Yang New Yorgist.

Tegemist on suurt publikuhuvi äratava omalaadse kunstisündmusega.

La Fayette esitles sel aastal animeeritud nukkude ansamblit „Kouklistars“. Tehniliselt meisterlikud nukud laulsid ja tantsisid ning sebisid niisama vilkalt ringi.

Näiteks kepsutati „Luikede järve“:

Sai näha ka Chaneli peakunstnikku Karl Lagerfeldi.

Kuna fotod ei suuda edasi anda nukkude liikumise võlu, soovitan heita pilgu siia.

Peale kuulsate kaubamajade leidsime muidki huvitavaid poode:

Seejärel tegime tiiru jõuluturule, mis Pariisis on hiiglaslik: Concorde’i väljakust Rond Point’ini on Champs-Elysées kahelt poolt ääristatud jõulutarekestega. Kaubeldakse nii söödava-joodava kui ka käsitööga, lisaks tasuta uisuväljakud ja karussellid.

Võis osta piparkooke:

või ilusaid värvilisi pallikesi:

Üks mees meisterdas hiiglaslikke seebimulle:

Koguni jõuluvana lendas ringi põhjapõtradega, kuid seda siiski ainult täistundidel, nii et meie nägime ainult pargitud saani.:)

Jõulurahu valvajateks olid automaatidega sõdurid. Algul võttis nendest möödumine natuke kõhedaks, hiljem harjusin ära.

Champs-Elysées’l käisime ka kinos ja vaatasime 3D Saabastega Kassi. Erinevalt Eestist peab Pariisi kinodes oma 3D prillid kaasa võtma või siis endale kohapealt ostma. Hind oli soodne – 1 euro paar.

Jõuluajale vaatamata me kirikusse seekord ei sattunudki. Ühe erandiga siiski – elus esimest korda käisime ära Madeleine’i kirikus. See kirik asub nimelt väga elavast liiklusest ümbritsetud saarekesel ning kuna enamasti on Pariis autodest ummistunud, ei ole mul varem olnud tahtmist sinna pürgida. Aga nüüd oli liiklus nii meeldivalt hõre, et pääsesime vaevata valest kohast üle tee.:)

Madeleine kiriku teeb eriliseks see, et ta on täpne koopia Kreeka templist. Nii täpne, et on ehitatud ilma akendeta. Ehitamist alustati Napoleoni korraldusel tema armee ülistuseks, kuid valmis saadi alles 1842, mil Napoleon oli juba ammu aujärjelt tõugatud. Sealt alates on see hoone tegutsenud katoliku kirikuna, kus muuhulgas peeti ka Chopini matusetalitus.

Sattusime kirikusse just jumalateenistuse ajaks. Ehkki ilusate proportsioonide ja dekooriga, mõjus ilma akendeta interjöör siiski üsna klaustrofoobselt.

Järgmine päev oli ilm imeliselt ilus. Louvre’i pargis jalutades oli täitsa kevadine tunne.

Kõndisime ringi ja nautisime ilusaid vaateid.

Tahtsime ka raekoja platsile uisutama minna, aga kohale jõudes selgus, et selleks tuleks vähemalt paar tundi sabas seista.

On inimestel ikka kannatust! Kuna tasuta karussellile saba millegipärast ei olnud, tegime tiiru sellel.

Seevastu järgmisel hommikul oli päikese asemel udu. Selline udu, mis isegi kuulsast tornist jupi endale ampsas.

Käisime Rodini muuseumis, mille aias jalutades saab näha Mõtlejat, Põrgu väravaid ja Calais’ kodanikke.

Skulptuure võis ka läbi pikksilma puurida, mis C-le suurt rõõmu valmistas.Hiljem läksime Kaia soovitusel kaasaegse kunsti näitusele Fondation Cartier’s, kus praegu on väljas matemaatilise kunsti näitus „Mathematics – A Beautiful Elsewhere“, milles muu hulgas lööb kaasa David Lynch. See on näitus, mis paneb mõtlema kosmilistele ja matemaatilistele seaduspärasustele ning sellele, milline on meie koduplaneedi ja iga üksikolendi koht selles valemis.

Pariisis käigu tipphetk oli loomulikult ülivinge õhtusöök Kaia ja Pedro juures. Ehkki olin neid palunud mitte toitudega üle pingutada, ootas meid ikkagi ees täielik gurmee. Kuidas see vaatepilt mõnele meist mõjus, on näha alloleval pildil.:)

kaia5[1]Ma ei ole küll üldse mitte mereandide sõber, kuid minu jaoks oli see vaagnatäis puhas kunst. Aitäh, sõbrad!

Toiduga seotud elamusi oli veelgi. Õhtul Ladina kvartalis sattusime kokku tõelise Pannkoogikunstnikuga. See vanahärra mitte lihtsalt ei küpsetanud kooke, vaid tegi seda armastuse ja kirega.

Põlev krepp Grand Marnier’ga

Kui teil on soov süüa ehtsaid prantsuse kreppe, siis Creperie de Cluny on õige koht.:)

Ladina kvartal on Pariisis üldse kindla peale minek. Seekord valitses sealgi jõulumeeleolu.

Meie hotell oli seekord lausa jackpot. Internetis bukkides sattusin peale päevapakkumisele, millega sai 70% soodustust. Ehk siis maksin 60eur/öö 2-inimese toa eest koos mullivanni, kaabel-TV ja hommikusöögiga Rootsi lauas. Mullivanniga juhtus viimasel õhtul küll väike äpardus – nimelt ei suutnud me seda mulistamist enam ise kinni keerata. Kui vannist välja tulid, hakkasid veejoad pahinal iga suunas pritsima. Niisiis istus C. vannis ja summutas jugasid ning mina helistasin alla vastuvõttu. Onu tuli üles ja keeras meie vanni üldsüsteemist kinni.

Rubriigid: Pariis. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

1 Response to Jõulud Pariisis

  1. Pingback: Jõulumeeleolu, maasikad ja makroonid | multicolores

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s