Cosmo Caixa

Ühe päeva Barcelonas pühendasime hiljuti avatud laste ja noorte teaduskeskusele Cosmo Caixa.

ba81C. on selliste kohtade suur fän ja võib neis rahulikult terve päeva mööda saata. Oleme käinud päris mitmes sarnases kohas nii Helsingis, Pariisis, Amsterdamis kui ka Belgias, seetõttu ei saanud kuidagi ka Barcelonas minemata jätta, seda enam, et nende kodulehel lubati, et tegemist on ühe Euroopa suurima ja parimaga.

Sissepääsutrepp

Nii see tõepoolest oligi ning ma soojalt soovitan seda kohta külastada kõigil teadmishimulistel. Superlahe koht!

Lastele jätkub seal avastamist küllaga ning endal ei hakka ka igav.

Suurmeestega on võimalik kohtuda juba sissepääsu juures infolaua taga:

Lisaks tavapärastele interaktiivsetele eksponaatidele on suur osa väljapanekust pühendatud saurustele, ürginimestele ja koopajoonistustele, kuna Hispaanias on palju selleaegseid leiukohti. Sauruste kõrval saab näha ka sauruste mune.

Munad

Muljetavaldavad olid kivistised, kus kivisse on jäädvustunud mingi loomakese viimased jäljed ning nende lõpus loomake ise. Näiteks selline krabi:

Sai näha mammuti eellase koljut – uskumatult veidrat looma, kelle olemasolust ma varem midagi ei teadnud:

Kiviaja-inimeste tööriistad olid kõrvutatud kaasaegsete riistadega:

Huvitav oli ka gloobuste rida, millelt võis vaadelda Maakera teutoonilist arengut.

Kui algselt oli Maal üksainus hiiglaslik manner, mis hiljem jagunes, siis eeldatavalt saab see kunagi jälle nii olema. Juba praegu liigub Aafrika aina Euroopale lähemale ning arvestuste kohaselt peaks mõne miljoni aasta pärast Maakera välja nägema selline:

Kuulsat Foucault’ pendlit, mille liikumise järgi on võimalik jälgida Maakera pöörlemist ümber oma telje, on Cosmo Caixas täiendatud selliselt, et sedamööda, kuidas pendel maakera pöörlemise mõjul kaldub, lükkab ta suure kolksatusega maha metallist latte.

Saab uurida vett tema kolmes olekus ning teha käejälgi jääpanga sisse:

Ühte keskuse osasse on rajatud tükk ehtsat vihmametsa:

Võib-olla kõige huvitavamaks eksponaadiks olid aga lehesööjad sipelgad. Läbi klaasi oli koos selgitavate kirjadega võimalik silmitseda nende pesa läbilõiget. Nad toituvad lehtedest, mida nad põõsa küljest parajate juppidena lahti lõikavad ja oma pessa laagerduma tassivad. Lehti käivad nad mööda peent läbipaistvat toru liikudes toomas vihmametsas ühe põõsa küljest. See on pikk teekond ning terve selle toru pikkuses on võimalik nende askeldamist jälgida. Kummaline omaette universum, mis tegutseb teaduskeskusest sõltumatult. Sipelgad elavad seal suletud süsteemis oma elu ning neil pole vähimatki aimu, et tegelikult on nad hoopis eksponaadid ühes suuremas süsteemis. Äkki on inimestega samuti?

Rubriigid: Hispaania, Lastega tore minna. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s