Kirjasõber Hollandist

Pühapäeval käisin külas ühel kauaaegsel sõbral. Meie sõprus on nüüdseks juba nii pikk, et kui hästi järele mõelda, siis polegi kedagi teist, kellega ma juba 23 aastat sõber oleksin.

Minu varajases nooruses, mis jäi veel sügavasse Nõukogude aega, oli väga pop leida endale kirjasõber välismaalt. Aadresse avaldati ajakirjas Noorus, aga sai astuda ka rahvusvahelise kirjasõprade klubi liikmeks. Olin siis 14-aastane, kui sinna oma andmed saatsin ning õhinal kirju ootama jäin. Enamasti olid kirjutajateks eakaaslased sõbralikest idaploki riikidest, aga päris mitu usinat kirjasaatjat tuli ka Indiast.

16-aastane Hollandi poiss Mark paistis teiste kirjutajate hulgas kohe silma. Esiteks oli ta ainsana Lääne-Euroopast, pealegi veel nii nunnust riigist nagu Holland, teiseks ei lõppenud meil temaga kirjutades jutt kunagi otsa. Kui aja jooksul, kõige rohkem ehk 3-4 aasta pärast olid kõik teised kirjavahetused soiku jäänud, siis Markiga hoidsime endiselt ühendust. Me ei kirjutanud küll eriti tihti, vast nii kaks-kolm kirja aastas, kuid selle-eest väga põhjalikult. Kirjutasime teineteisele oma esimestest armumistest, Mark elas kaasa Eesti iseseisvumisele, läksime üsna ühel ajal ülikooli, siis tööle jne.

Tõelise hollandlasena on Marki suureks kireks reisimine. Üsna varakult hakkas ta tegema pikki reise, mille sihtpunktid muutusid aina eksootilisemaks – paljud Aafrika ja Lõuna-Ameerika riigid, Lihavõttesaar, Indoneesia, Austraalia, Uus-Meremaa… Iga reisi kohta kirjutas ta mulle tõeliselt pikki kirju, need võisid olla isegi 20-30 leheküljelised, kusjuures arvutil trükituna. Aina tõsisemalt hakkas ta tegelema ka oma teise suure hobi, fotograafiaga, ning nii muutusid tema kirjad lausa väikesteks panderollideks– iga reisi kohta pani ta sinna mõnikümmend A4 formaadis kaunist fotot.

Pärast seda kui meist said lapsevanemad – C. on nüüdseks 9, tema pojad Finn ja Nuri 5 ja 3 – on meil kirjutamiseks aega loomulikult vähem, õieti piirdumegi nüüd vaid lühida läkitusega jõuludeks. Aga ma olen kindel, et meie side püsib ka järgmised 23 aastat.;)

Kõige selle juures on üsna tähelepanuväärne, et kohtusime esmakordselt 2007. aastal pärast täpselt 20 aastat kestnud kirjavahetust. Olin selleks ajaks Belgiasse elama kolinud, Markist ainult tunniajase autosõidu kaugusele. Üksjagu kummaline oli esmakordselt kohtuda inimesega, keda tunned juba 20 aastat.:) Käisime koos tema naise Indra ja poja Finniga loomaaias ja pannkoogikohvikus. Noorem poeg Nuri oli sel ajal veel viimaseid nädalaid ema kõhus.:)

Järgmiseks kohtumiseks lubasid nad tulla Eestisse. Ja tõepoolest, 2010. aasta alguses kirjutas Mark mulle, et nad planeerivad veeta Eestis augustis-septembris 3 nädalat. Nagu alati, tegi ta põhjalikku eeltööd, nii et sisuliselt olid juba veebruaris kõik ööbimiskohad kindlad ja Saaremaa praamipilet broneeritud. Kuid alati ei lähe kõik täpselt nii nagu alguses arvatud ning nii ka seekord: 1. augustist pakuti mulle Belgias tööd ning ma sõitsin 2 nädalat enne nende tulekut Eestist minema..

Nemad muidugi käisid ikkagi Eestis ära, rändasid palju ringi ning jäid puhkusega kokkuvõttes rahule. Eelkõige võlus neid Saaremaa.:) Markist on nüüdseks saanud professionaalne fotograaf ning oma kodulehele on ta üles pannud palju pilte ka Eesti kohta.

Tsiteerin sealt ühte lõiku: We decided to visit Estonia after all the stories our friend Merle told us about her home country. I know Merle already since 1987 but we first met in person in May 2007 in Holland. So we decided to pay her home country a visit so we could meet in her natural habitat 🙂 Funny detail – Merle moved to Brussels because of job opportunities in the month we visited her home country. But even without seeing Merle Estonia was an unexpected surprise. A hidden treasure. The clear blue skies with sometimes dramatic clouds and all its unspoiled natural beauty.

Sel pühapäeval sõitsime neile siis lõpuks jälle külla, et Eesti muljeid kuulata. Natuke alla kahe tunni sõitu kolme rongiga – esimesega Brüsselist Liège’i, teisega Maastrichti ja lõpuks kolmanda, kõige uhkemaga veel 10 minutit Sittardi. Õnneks ei pidanud ümberistumiseks kuskil eriti kaua ootama.

Eesti reisist oli Mark teinud sõprade jaoks umbes tunniajase filmi. Meie külaskäigu ajaks oli planeeritud selle pidulik esilinastus.:) See oli ilus ja helge film, igaüks, kes seda vaatab, peab tunnistama, et Eesti on kaunis maa. Saaremaa, Soomaa, Haapsalu, Pärnu, Viljandi, Tallinn… nad olid üles otsinudki isegi meie Saaremaa maamaja.:)

Nuri, Finn, Indra, mina ja C.

Ka muidu oli üliväga tore nendega uuesti kohtuda. Käisime mänguväljakul ning lapsed said suurepäraselt omavahel hakkama, ehkki Finn & Nuri oskavad vaid hollandi ning C. peale eesti pisut ka prantsuse keelt.:)

Muide, kes veel ei tea, siis Nuri tähendab bali keeles “värvikirev lind”.

Rubriigid: Holland. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

1 Response to Kirjasõber Hollandist

  1. Margit ütles:

    Väga armas ja südamlik lugu. Lugesime ja vaatasime teie pilte lastega koos.
    tervitades,
    Margit
    PEN friends klubi kunagine liige:)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s