Loodusteaduste muuseumis, 13. november

Juba mitmendat päeva on olnud väga sombune ja lakkamatu sajuga ilm. Sobilik muusemisse minekuks.

Brüsselis on päris mitu toredat muuseumi. Seekord tegime valiku loodusteaduste kasuks.

Oleme seal varasematel aastatel päris mitu korda käinud. Sel ajal olid aga paljud ruumid renoveerimiseks suletud ning täit ülevaadet kogu ekspositsioonist ei saanud.

Oma lapsepõlvest mäletan, et Tallinnas sai emaga üsna tihti käidud Laia tänava Loodusmuuseumis. Sealne ekspositsioon läbi aastate peaaegu üldse ei muutunud, nii oli seal lapsena alati hästi kodune ja tuttav tunne. Kõige eredamalt on meelde jäänud hunt ja lammas.:) Huvitav, on nad seal ikka veel alles?

Brüsseli loodusmuuseum asub hästi suures majas, millest muuseum võtab enda alla 6 korrust. Alumised 2 korrust on pühendatud dinosaurustele, mille kollektsioon on kindlasti üks Euroopa, aga võib-olla ka maailma parimaid. Mingil vanuseperioodil on laste hulgas dinosaurused hästi populaarne teema. Kui kellegi peres juhtub olema mõni selline sauruste-huviline laps, siis minu meelest tasuks selle muuseumi pärast küll Brüsseli-sõit ette võtta.

Carel pole sauruste vastu kunagi huvi üles näidanud, nii  jalutas ta seal suht ükskõikse näoga ringi, samas kui minu jaoks oli väljapanek täitsa huvitav.

Aga jah, kuna dinosaurused on selle muuseumi trump, siis juhitakse neile tähelepanu juba muuseumisse viival tänaval: kiviseinte ja aedade peale on maalitud sellised elusuuruses ja täitsa meeleolukad graffitid:

Samuti on muuseumi sissepääsu ees selline dinosauruse kuju:

Muuseumis saab näha väga mitmesuguse suuruse ja kujuga sauruseskelette, kellest mõned on üsna pirakad:

 ja teised üsna väikesed:Lisaks eelajaloolistele loomadele on seal väga esinduslik kogu ka tänapäeval elavatest loomadest, kaladest, putukatest. Nokkloomast ja lendrebasest elevandini välja.

Peale remonti avatud saalid on hästi ilusad ja valgusküllased, ei ole enam seda natuke kopitanud tunnet, mis paratamatult kipub tekkima topistega täidetud kohtadesse.

Lisaks saurustele on väljas ka vaalade skeletid. Oma suurusega viivad nad mu mõtted alati Piibli Joonasele, kes olevat ühe sellise kõhus elanud:

Kõige rohkem meeldis mulle Antartika-saal:

Viimasele korrusele oli üles ehitatud näitlik teekond Maakera arengust alates 500 000 miljonit e. Kr kuni 50 000 p.Kr. See viimane tähendas siis fantaasia-topiseid ja mulaaze nendest loomadest, kes 50 000 aasta pärast maal elada võiksid. No näiteks selline elukas:

Carelile meeldisid eelkõige muidugi interaktiivsed eksponaadid, mida leidus ohtrasti, eelkõige Marsi-ekspeditsiooni käsitlev saal, kus sai ekraanil ise proovida kosmoseraketi juhtimist.:)

Rubriigid: Elu Brüsselis. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s