Koolivaheajal Amsterdamis

1.–9. novembrini oli koolivaheaeg. Nädal aega hiljem kui Eestis, aga eks kool algas ka nädala võrra hiljem ehk siis 7. septembril.

Ametlikult lõppes vaheaeg küll juba 7. -ndal, aga 8.-ndal oli õpetajate koolituspäev, mil tunde ei toimunud ning 9.-ndal suulise tagasiside päev.

Suuline tagasiside tähendas seda, et igale lapsevanemale oli ette nähtud 15 minutit vestlust klassijuhatajaga ning 10 minutit eesti keele õpetajaga, et kuulda oma lapse õppetulemustest. Esimene kirjalik tunnistus antakse alles jaanuaris. Klassijuhataja ja eesti keele õpetaja vestluseaegu loomulikult kokku sobitada ei andnud, nii tuli mul kaks korda linna teisest otsast kohale sõita.

Aga tulemused olid iseenesest väga rõõmustavad. Klassijuhataja ei jõudnud last ära kiita, kui kiiresti ta on hakanud prantsuse keelest aru saama ja kui tubli ta ikka üldse on. Arvas, et juba järgmiseks sügiseks on ta keeles teistele täielikult järele jõudnud.:) Eesti keele õpetaja jagas ka ainult kiidusõnu.

Nüüd, kus esimene veerand läbi, võib öelda, et kooli sisseelamine läks hulga lihtsamalt kui alguses arvatud sai. Ning õnneks lapsele koolis meeldib, sest võrreldes Eesti haridussüsteemiga (mida ma ju üsna ligidalt näinud olen) on siin kõik kuidagi palju inimlikum. Lapsed ise on ka hulga sõbralikumad ning selle paari kuuga on C. endale rohkem sõpru leidnud ja rohkematel sünnipäevadel käinud kui Eestis mitme aastaga.

Aga koolivaheaja reisi tegime Amsterdami. Sinna on väga mugav minna, sest rongisõit kestab ca 2 tundi ja rongid väljuvad iga tunni tagant.

IMG_0041Kuna mul endal puhkust ei olnud, kasutasin ära vaid selle, et 1.–2. november on siin puhkepäevad (kõigi pühakute päev ja hingedepäev) ning olime Amsterdamis ainult 2 päeva. Selle ajaga jõudis siiski päris palju linnas jalutada ning käia ka 2 muuseumis.

IMG_0042Esimesel päeval õnnestus laps meelitada Rijkmuseumi. Madalmaade maalikunst on väga võluv ning selles muuseumis on mitmeid selle parimaid näiteid. Siiski kahjuks mitte minu lemmiku Vermeeri “Tütarlast pärlkõrvarõngaga”, mis asub Haagis, küll aga teisi tema töid. Õnneks on see muuseum ka piisavalt väike, et kõik saalid läbi vaadata, ilma et isegi lapsel jõuaks tüdimust tekkida.

IMG_0043Järgmisel päeval oli meil plaanis teaduskeskus Nemo, mille kodulehekülg lapses suuri ootusi äratas. Tundus olevat Mecheleni Technopolise sarnane koht, mis ehitatud keset merd laevakujulisse hoonesse. Kahjuks selgus kohapeal, et esmaspäeviti on see tore koht kinni. Et Careli pettumust vähendada, tuli käigupealt midagi asemele mõelda ning valik langes Tussaud’ Vahakujude muuseumile. Olen seal ca 10 aastat tagasi reisibüroos töötades korduvalt käinud, aga selle ajaga võrreldes oli peaaegu kogu ekspositsioon vahetunud. Eks paljud kujud tehakse ju hetkekuulsustest ning staari populaarsuse vähenedes läheb tema vahast teisik ümbertöötlemisele.

Lapse jaoks oli seal päris huvitav ning kasutasime ka võimalust ennast koos kujudega jäädvustada. Näiteks tegime pilti koos Bob Marley

IMG_0083Lance Armstrongi:

IMG_0088David Beckhami:

IMG_0089ja Spidermaniga:

IMG_0114Kuna Nemos jäi käimata, lähme Amsterdami ilmselt lähiajal uuesti.

Ja veel – Amsterdami hotellidega on kõigil tavaliselt halvad kogemused – kitsad ja järsud trepid, niiskus & hallitus, kõrged hinnad jne. Kuid paaritunnise netiuuringu tulemusena õnnestus minul leida igati tore hotell Savoy üsna mõistliku hinnaga. Hommikusöök oli rootsi lauas. Carel oli hotellist lausa vaimustuses, sest seal olid voodid, mille kõrgust ja kallet sai ise puldist reguleerida.:)

Rubriigid: Holland, Lastega tore minna. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s